Lõpliku otsuse langetab Soome parlament loodetavasti kevadel. Otsus on tavatu võit tööstusharule, mis mujal Euroopas on taandumas.
?Lääne-Euroopas ei ole praegu ühtegi riiki, kus valitsus toetaks uue tuumareaktori rajamist,? tsiteeris ajaleht Financial Times eile OECD rahvusvahelise energiaagentuuri nõunikku Peter Fraserit. Rootsis ja Saksamaal on otsustatud tuumaenergiast loobuda, Austrias seisab uhiuus jaam käiku laskmata.
Eestit mõjutab Soome otsus sedavõrd, et võib vähendada elektri ekspordi väljavaateid Eesti ja Soome vahele kavandatava merekaabli kaudu, ütles eile Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel. ?Kui varem oleks Soomet oodanud elektrienergia defitsiit, siis uue reaktori rajamisega väheneb huvi elektrit sisse osta,? ütles Peegel.
Tegemist on siiski pikaajalise projektiga ning tööd 1,5?2 tWh aastavõimsusega merekaabli rajamiseks jätkuvad. ?Hinnast oleneb, mispidi elekter kaablis ükskord liikuma hakkab,? ütles Peegel.
Uue reaktori rajamise taotluse taga on Soome tööstus, kus hoolimata Nokia edust on jätkuvalt suur kaal energiamahukatel tööstusharudel, nagu metsa-, keemia-, ehitusmaterjali- ja metallitööstus. Koos neelavad need 80 Soomes tarbitavast elektrist. Energeetika föderatsiooni Finergy hinnangul kasvab Soome elektritarbimine aastaks 2015 peaaegu veerandi võrra. Juurde tuleks ehitada 3500 megavati ulatuses täiendavaid võimsusi.
Uus reaktor võimsusega vahemikus 1000?1600 MW aitaks defitsiiti katta. See rajataks kas Olkiluotosse või Loviisasse lisaks praegu käigus olevale neljale reaktorile. Reaktori tööiga on 60 aastat ning maksumus hinnanguliselt 1,7?2,5 miljardit eurot ehk 26,6?39 miljardit Eesti krooni.
Kõik ei poolda siiski Soomele tuumalahendust. Ehkki risk on väike ? Soome ohutusstandardid on maailma kõrgeimad ? on võimaliku avarii tagajärjed laastavad. Lõhestatud oli ka valitsus, kus kuus ministrit hääletas eile täiendavate tuumavõimsuste vastu. Siiski ei plaani rohelised protestiks veel valitsuskoalitsioonist lahkuda.
?Tegelik lahing tuleb parlamendis,? ütles hääletuse eel Soome tervishoiu- ja sotsiaalminister ning Roheliste partei esimees Osmo Soinivaara.
Parlamendil ei ole see esimene kord viienda reaktori rajamist vaagida. 1993. aastal lükkas parlament plaani napi häälteenamusega tagasi ? poolt oli 107 saadikut, vastu 90. Tasavägist hääletust ennustatakse ka seekord.
Tuumaenergia vastaste arvates võiks Soome puuduva koguse osta naabritelt või suurendada maagaasi importi Venemaalt. Samas ei saa näiteks Rootsiga arvestada ? riik suleb reaktoreid ning plaanib puuduva osa omakorda Soomest importida.
Finergy president Juhani Santaholma ei soovita ka impordi suurendamist Venemaalt. Lisaks poliitilisele riskile kätkeks radikaalne suunavõtt maagaasile hinnariski, kuna tarnija on üks, ning tehnilist riski ? varustamine toimuks ühe võrgu kaudu. Pärast 70. aastate energiakriisi on Soome teadlikult sõltuvust impordist järjest vähendanud. Tuumaenergia lahendust soosib ka 1997. aasta Kyoto kliimakokkulepe, millega Soome kohustus vähendama aastaks 2010 kasvuhoonegaaside heitmeid 1990. aasta tasemele.
Mullu novembris läbi viidud rahvaküsitluse järgi pooldas tuumaenergia osakaalu suurendamist 39,7 küsitletutest, vastu oli 32,7.
Seotud lood
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.