• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 21.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

BLRT valmistub uusi laevu ehitama

BLRT Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani sõnul on tehas saavutanud tänaseks taseme ja võimalused, mis lubavad remondi kõrval hakata senisest suuremas mahus ka uusi laevu ehitama. Seni on valminud kaks lootsikaatrit, piirivalvelaev Vapper ja hüdrograafialaev Kaliningradi sadama tellimusel. Kuid võimalik oleks ehitada ka praame ühenduse pidamiseks saartega. Praegu selleks välismaalt ostetud vanad laevad pole tema hinnangul kuigi efektiivsed. Sama kehtib ka meie sõja-piirivalve- ja lootsilaevade kohta. Uusi ujuvvahendeid vajavad ka kalurid.
Eestis ehitatud praam tuleks BLRT juhi sõnul vähemalt kolmandiku võrra odavam kui näiteks Soomes. Ühe laeva puhul tähendaks see miljonitesse kroonidesse ulatuvat kokkuhoidu tellijale, lisaks saaksid sajad inimesed tööd ja riik täiendavat maksutulu.
Berman on juba pidanud kõnelusi pankadega nii laevaehituse finantseerimiseks kui ka laevade liisingusse andmiseks. ?Tänapäeval ei peaks kalamees enam ootama, milla ta lapselaps kord uue paadi jõuab osta, tal peaks olema võimalus vajalik töövahend kohe soetada,? selgitas ta.
Bermani sõnul võiks BLRT ulatusliku laevaehitusega alustada järgmisel aastal, kuid selleks oleks vaja poliitilisel otsusel põhinevat riiklikku programmi ja komisjoni sellealase tegevuse koordineerimiseks, nagu oli see Eestis 30. aastatel.
Ettevõte teeb praegu ettevalmistusi laevaehitusega alustamiseks. Muu hulgas investeeritakse tõstuki ümberehitusse Meretehases, nii et selle abil saaks maale tõmmata praeguse 300 tonni asemel ka 600-700 tonni raskusi laevu. Ettevõtte juhtkond on käivitanud lisatööjõu saamiseks programmi 30?40 töötu ümberõpetamiseks Lasnamäe Mehaanikakoolis. Laevaehituse ettevalmistamiseks on ette nähtud kasutada suur osa BLRT selleks aastaks mõeldud 200 miljoni krooni suurusest investeeringust.
Bermani väitel pole uue laeva ehitamine sugugi raskem kui vana renoveerimine. BLRT on seni teinud suuremahulisi ümberehitisi mitmel Silja Line?i reisilaeval, aasta algul tuli remonti ka esimene Viking Line?i laev Alandsfärjan. Regulaarselt kasutab siinse laevaremonditehase teeneid Hansatee.
Hansatee nõukogu esimees Toivo Ninnas ütles, et laevaehitus on keeruline ala, mis nõuab suuri investeeringuid, kuid ta avaldas arvamust, et BLRT saab sellega hakkama. Laeva Fantaasia ümberehitusel toimis tehas tema sõnul nagu kellavärk ja tulemus oli väga hea. Suurte reisilaevade ehitamise suhtes Eestis oli Ninnas siiski kahtlev, öeldes, et see on kaugema aja muusika.
Kaitseväe juhataja kontraadmiral Tarmo Kõuts kinnitas, et kodumaine laevaehitus on vajalik ja see vajab riiklikku koordineerimist. Samas ei pidanud ta õigeks, et üks ettevõte püüab riigi abiga endale turgu kindlustada. ?Tegu on üha laieneva suure kolossiga, mis pürib monopoliks,? leidis ta.
Kaitseväe juhataja ütles, et sõjaseisukorras peaks riigil olema pärast mõningast ümberseadistamist võimalik kasutada kogu olemasolevat laevastikku. Selleks tuleks iga laeva tellimus kooskõlastada mereväega. Mereväe alused on Kõutsi sõnul kõik juba vananenud ja vajaks teatud aja jooksul väljavahetamist. Üldotstarbelisi laevu võiks BLRT tema sõnul tõesti kohapeal valmistada, aga ta avaldas kahtlust, kas tehas oleks võimeline valmistama ka selliseid eriotstarbelisi laevu nagu miinijahtija. Laevaehitusprogrammi oleks Kõutsi sõnul riigile hädasti tarvis, kuid ta kahtles, kas selle peaks koostama vaid ühe ettevõtte tarvis. ?See on mäng ühte väravasse,? leidis ta.
Bermani väitel ei saa laevaehituses ükski tehas olla sisuliselt monopol, sest laevaomanik viib laeva sinna, kus on odavam ja tehakse kvaliteetset tööd. Tema hinnangul pole mingit vahet, kas viia laev remonti Soome, Poola, Leetu või Eestisse, sest vahemaad on väikesed. ?Formaalselt on monopolist Soomes Turu laevaremonditehas, Lätis Riia tehas ja Eestis BLRT Grupp, kuid see pole sisuline monopolism,? selgitas ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.02.25, 16:14
Revolutsioon Kinema hooldusmudelis annab tõstustele esmakordselt Eestis 5-aastat garantiid
Tööstuslikud tõstuksed on paljude ettevõtete igapäevaelu lahutamatuks osaks, tagades kaupade sujuva liikumise. Tõstuksed, nagu kõik töötavad ja liikuvad seadmed, vajavad töökindluse tagamiseks pidevat hooldamist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele