Statistikaameti koostatud 2001. aasta kinnisvaratehingute ülevaate põhjal otsustades erinevad kõige rohkem vallasvarana ostetud-müüdud korterite hinnad, korteri kui kinnisvara (korteriomandite) hinnaerinevused Tallinna ja Eesti väikelinnade vahel piirduvad kuni kahekordse vahega (2toaline korteriomand Tallinnas keskmiselt 8200 kr/m², Pärnus 4300 kr/m², Tartus 3700 kr/m²). Kuna korteriomandi seadmise kiirus on piirkonniti väga erinev, siis võib üldistades öelda, et algselt planeeritud tempokus on majanduslike, seadusandlike jt mõjutegurite tõttu pärsitud kogu Eestimaal. Seetõttu toimub enamik korteritehingutest jätkuvalt vallasvaratehingutena. Selles valdkonnas torkavad ka hindade piirkondlikud erinevused kõige paremini silma.
Kui näiteks Tallinna kesklinnas maksis eelmise aasta III kvartalis 2toaline rahuldavas seisukorras korter (vallasasi) keskmiselt 11 200 kr/m², siis samasugune eluruum Lasnamäel maksis 5600 kr/m², Tartus 5800 kr/m², Pärnumaal 3800 kr/m² ja Läänemaal 1400 kr/m². Eesti keskmine oli 7700 kr/m², keskmine Tallinnat arvesse võtmata aga 3800 kr/m².
Kõige enam osteti ja müüdi kortereid nii kinnisasjana kui vallasvarana Tallinnas ? 43 kõigist tehingutest (Pärnus 12 ja Tartus 10, järgnesid Narva, Haapsalu ja Viljandi). Tallinnas oli kõige aktiivsem korteriomandite ost-müük kesklinnas, vallasvarana osteti-müüdi kortereid kõige rohkem Lasnamäel. Kõige likviidsemad tunduvad nii Tallinnas kui ka kogu Eestis olevat 2toalised korterid, mille osa on ka kogu elamufondis kõige suurem.
Üüri- ja rendilepingud moodustasid eelmise aasta III kvartalis 31 kinnisvarabüroode vahendustegevusest. Ka eluruumide üüriturul olid nõutavaimad 2toalised korterid, Tallinnas olid sellised korterid eriti nõutud kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, kus toimusid enam kui pooled kinnisvarafirmade vahendatud üüritehingutest.
Kuigi kõigist tehingutest peaaegu pooled toimusid 2001. a III kvartalis Põhja-Eestis, ei ole kinnis- ja vallasvaratehingute osas erinevused piirkonniti üheselt võetavad. Nii toimuvad Põhja-Eestis rohkem kui pooled kogu Eesti vallasvaratehingutest, samas kui näiteks kinnisvaratehingud on seal samas suurusjärgus Lõuna-Eestiga (2001. a III kvartalis oli Põhja-Eestis 1875 ja Lõuna-Eestis 1700 kinnisvaratehingut). See on seletatav asjaoluga, et maareformi käik on Lõuna-Eestis olnud kiirem kui Tallinnas.
Siinkohal tasub siiski tähele panna, et statistikaameti andmed põhinevad kõigilt 62 Eesti notarilt saadud tegelikult toimunud notariaalsetel tehingutel, mistõttu trend võib kajastuda hüppelisena, kuna seda võivad mõjutada sesoonsus ning juhuslikud, äärmustesse kalduvad tehingud.
Näiteks ajavahemikus, kus registreeriti iseäranis kalleid tehinguid, võib esineda keskmisest hinnatrendist erinevaid hüppelisi muutusi. Äripäeva hinnatabel kajastab aga nii müüdud kui ka pakkumises olevate objektide hindasid.
Seotud lood
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.