• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 22.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektrienergia hinnatõusu põhjused ja pidurid

Eesti majanduse konkurentsivõime ja kõigi elektritarbijate huvides on stabiilne elektrivarustus võimalikult soodsa (madala) hinnaga ning minimaalse kahju tekitamisega ümbritsevale keskkonnale.
See igati mõistlik huvi on majandusministeeriumi kirja pandud Eesti energiapoliitika peamine eesmärk. Mida on majandusministeerium teinud selle eesmärgi saavutamiseks?
Majandusministeeriumi ettepanekul on elektri kodutarbija põhitariifi (koos käibemaksuga) pidevalt tõstetud. Näiteks oli põhitariif 1992. a. 15 senti/kWh, 1995.a. 39, 1998.a. 65 ja uue hinnakirja alusel alates 1. aprillist 2002.a. 110 senti/kWh. Kuutasu lisandumisega peaksid väiketarbijad tegelikult maksma veel rohkem - näiteks 150 senti/kWh, kui tarbivad 600 kWh aastas. NRG äriplaani esimene variant oleks toonud elektri hinna orienteeruvalt 2,5 kr/kWh.
ASi Eesti Energia tippjuhid nõuavad elektri hinnatõusu jätkumist, et katta elektrijaamade katelde renoveerimise kulud. Tegelikult põhjustab elektri hinnatõusu ka erastatud elektrimonopoli teke, kelle kasumi maksimeerimise huvi on tugevam elektrihinna tõusu pidurdamise huvist. Elektrijaamade erastamist on majandusministeerium põhjendanud vajadusega kaasata elektrijaamade renoveerimiseks erakapitali.
Viis aastat kestnud ja nüüd katkenud erastamisläbirääkimised näitasid, et nõutud salajased hinnakokkulepped ja garantiid ei ole Eestile vastuvõetavad.
Niikuinii tuleb Eesti elektritarbijatel kõik renoveerimiskulud koos monopoolsete vahendajate kasumi ja kõrgete laenuprotsentidega kinni maksta. Eesti peab loobuma monopoolse aktsiaseltsi vahendustegevusest ja jätma põlevkivi, Narva elektrijaamad ning põhivõrgu riigi omandiks.
Monopoli huve teeniv erastamisprotsess tuleb tagasi pöörata. Piisab valitsuse 1998. a. vastu võetud ebaseadusliku korralduse ?Eesti Energia AS ja AS Eesti Põlevkivi restruktureerimis- ja erastamiskava? ja sellest tulenenud otsuste tühistamisest. See erastamiskava on vastuolus põhiseadusega, riigikogu otsustega, Euroopa energiahartaga, energiaseadusega, säästva arengu seadusega ja konkurentsiseadusega.
Erastamiskava sisu on vertikaalse monopoli erahuvidest lähtuvate elektritariifide, kuu- ja püsitasudega oma suva järgi maksustav ning Eesti loodusvarasid käsutav kontsern, kelle aktsiad suunatakse börsile avalikku müüki. Kes on sel juhul nende hiiglaslike varade järgmine omanik?
Arvestades põlevkivienergeetika vähest konkurentsivõimet elektrienergia vabaturul võib järgneda erastatud elektrimonopoli pankrot. Mis võrdub Eesti majanduse pankrotiga. ASi Eesti Energia efektiivsust tuleb mõõta vastavalt energeetika peaeesmärgile elektrihindade tõusu põhjendatuse ja pidurdamise järgi. Seni on Eesti Energia liikunud hoogsalt hoopis vastupidises suunas ja langenud elektrihindade pidevast kasvust hoolimata eelmise aasta ettevõtete pingereas viimaseks, mitmemiljardilise kahjumiga ettevõtteks.
Kui põhjendatud oli seejuures Eesti Energia põhivarade ümberhindamine? Miks ei näidatud NRG lepingu hinnakokkuleppeid isegi riigikogu liikmeile?
Miks ei suuda AS Eesti Energia ja energiaturu inspektsioon kuidagi tõestada uute elektrihindade põhjendatust? Miks ei esita AS Eesti Energia majandusteadlastele piisavalt konkreetseid ja detailseid andmeid, mis on vajalikud ettevõtte tegeliku majandusliku efektiivsuse mõõtmiseks ning elektri hinna põhjendatuse analüüsimiseks? Elektrimonopoli tippjuhtide üldsõnalised kinnitused elektrihindade tõusu vältimatusest (EPL 15.01.02) ei ole tõsiseltvõetavad argumendid. Andmete varjamine ja viletsad majandusnäitajad on ebausaldatava ettevõtte tunnused.
Parim lahendus Eestile oleks elektrimonopoli asendamine reaalsele avalikkuse kontrollile allutatud iseseisvate ettevõtetega, kus põhivarade omanik on riik.
Paindlikult ja säästvalt tegutsedes, alternatiivenergeetikat ja vaba konkurentsi toetades oleme majanduslikult edukamad ja muudame elektri hinna tarbijatele vastuvõetavaks. Elektri hinnnatõusu pidurdamine tähendab tegelikult Eesti majandusarengu gaasipedaalile vajutamist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.02.25, 16:14
Revolutsioon Kinema hooldusmudelis annab tõstustele esmakordselt Eestis 5-aastat garantiid
Tööstuslikud tõstuksed on paljude ettevõtete igapäevaelu lahutamatuks osaks, tagades kaupade sujuva liikumise. Tõstuksed, nagu kõik töötavad ja liikuvad seadmed, vajavad töökindluse tagamiseks pidevat hooldamist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele