Ida-Virumaa on sümbioos kirevast minevikust ja uuenemis- ning arenemisootusest. Kontrastsele piirkonnale ennustatakse suurt tulevikku.
Eeldused selleks on loodud: Ida-Virumaal toodetakse 95 protsenti Eestis tarbitavast elektrist, piirkonnas asuvad suured, tugevad ja edukad, kokku ligi 3,5 miljardi kroonise ekspordikäibega ettevõtted, tootmiseks vajalik infrastruktuur ning peagi Euroopa Liidu idapiir, mille kõrval võimas ning põhjatu Vene turg ? need on vaid mõned näited suurepärastest võimalustest, mida maakonnal on ettevõtjatele pakkuda.
Lisaks põlevkivisektor, mis on kogu regiooni arengu vedur ja mida hellitavalt võiks nimetada Eestimaa rikkuse sümboliks. Kes on osanud Ida-Virumaale tulla ja midagi tegema hakata, on igal juhul võidumees ? veel ei ole hilja.
Ida-Virumaal ei ole ainult probleemid, ka ei ole tegemist surmaunes, vaid suurte võimalustega tööstuspiirkonnaga. Tõsi, kunagistest tootmisvõimsustest on järel üksnes riismed. Tänane suurtööstus ei meenuta endiste aegade hiilgust ning sära ? pigem on selle hale vari.
Sellele vaatamata on Ida-Virumaa perspektiivne tulevikupiirkond, mille paremad päevad on kindlasti veel ees.
Ühe või teise maakonna väljavaateid kaaludes ja maakondi kaheks jagades: ühed on arenguvõimelised, teised mitte, on Ida-Virumaa kindlasti perspektiivsete esirinnas.
Teist nii suurepäraste eeldustega maakonda Eestis ei ole. Mis näiteks Kesk-Eestis elu järsku pööraks ja edasi viiks? Sama võiks küsida Valga-, Võru- või Viljandimaa kohta.Ettevõtluse ja piirkonna arengu seisukohalt on oluline põlevkivisektor: kaevandamine, elektri tootmine ja põlevkivikeemia, mis on Ida-Virumaal väga tugevalt arenenud.
Ühelt poolt 80 aasta jagu põlevkivitööstuse-alast oskusteavet, tohutul hulgal kogemusi ning heal tasemel teadusuuringuid. Teiselt poolt on põlevkivisektor piirkonna suurim tööandja, pakkudes otseselt tööd ligemale 10 000 inimesele.
Lisaks põlevkivitööstust teenindav personal: remont, ehitus, transport. Seega kindlustab põlevkivisektori stabiilne areng turvalise ja areneva majandus- ning elukeskkonna pikkadeks aastateks.
Autor: Dainis Hirv
Seotud lood
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.