Suurimat mõju tarbijahinnaindeksi tõusule avaldas riietuse ja jalatsite hindade sesoonne kasv (3,0% võrreldes eelneva kvartaliga), edastas rahandisministeerium.
Järgneb ministeeriumi analüüs:
Eelmiste kvartalitega võrreldes jäi tarbijahindade kasv suhteliselt tagasihoidlikuks. Olulist mõju avaldas tarbijahindade kasvutempo aeglustumisele kütusehindade langus seoses hindade langusega maailmaturul ja tiheda konkurentsiga kohalike kütusefirmade vahel. Mootorikütuse ja õlide hinnad langesid eelmise kvartaliga võrreldes keskmiselt 6,1%.
Aastaga tõusid tarbijahinnad keskmiselt 5,8%, sealhulgas administratiivselt reguleeritavad hinnad 5,5%. Suurimat mõju administratiivselt reguleeritavate hindade kasvule avaldas jaanuaris toimunud elektrihindade tõus. Vabalt kujunevad hinnad kasvasid 5,9%. Neid mõjutas kõige rohkem liha- ja lihatoodete (12,5%) ning piima- ja piimatoodete hinnatõus (9,3%), põhjuseks loomaepideemiate tõttu tekkinud tooraine nappus kohalikul turul. Eriti kiiresti tõusid need hinnad aasta esimesel poolel, edaspidi kasv aeglustus.
2002 aastaks prognoosib rahandusministeerium tarbijahindade kasvuks 3,8%. Peamine põhjus, miks tarbijahindade kasv prognoosi kohaselt eelmise aasta hinnakasvule alla jääb, on maailmamajanduse jahenemine, mille tulemusena vabalt kujunevate hindade kasv aeglustub.
Seotud lood
Keskpangad ostsid ka mullu massiliselt kulda, suurimaks ostjaks kujunes Poola. Samas on turuosalistele aina selgem, et salaja ja jälgi segades on kullaturul suurimaks mänguriks siiski Hiina ja teised arenevad turud, kes soovivad oma reserve teistest riikidest (eelkõige USAst ja dollarist) sõltumatumaks muuta.