• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 22.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Saksamaa kehv majandus pidurdab kogu Euroopat

Lisaks kõigutab see kantsler Gerhard Schröderi positsiooni sügisestel valimistel ning riskib Euroopa Liidult kaasa tuua ametliku hoiatuse ohtlikult kõrgeks paisunud eelarvedefitsiidi pärast.
Läinud nädalal avaldatud andmeil kasvas Eesti tähtsuselt kolmanda ekspordipartneri SKT lõppenud aastal vaid 0,6. See on nõrgim kasv 1993. aasta majandussurutisest saadik ning järsk tagasiminek võrreldes 2000. aasta 3 protsendiga.
Neljandas kvartalis võis kasv isegi negatiivne olla, teatas föderaalne statistikaamet, millega Saksa majandus on languses kolmandat kvartalit järjest ning ametliku definitsiooni järgi majanduslanguses. Selle aasta prognoosid kõiguvad 0,1?1,2 vahel, sõltuvalt sellest, kui palju aega arvatakse kasvu taastumiseks kuluvat.
Eurotsooni esimese kvartali kasv jääb Euroopa Komisjoni hinnangul 0,1?0,4 vahele. Elavnemist ennustatakse aasta teisel poolel.
Saksamaa sünged numbrid kajastusid ka euro kursis, mis langes läinud nädalal dollari suhtes 87,8 sendi tasemele.
Üks väheseid SKT komponente, mis läinud aastal Saksa majanduskasvu kiirendas, oli avaliku sektori tarbimise kasv 1,3 võrra. Siin on aga valitsus oma võimalused ammendanud, kuna eelarvedefitsiit on jõudnud ohtlikult lähedale rahaliidus lubatud 3 piirile SKTst. Aasta varasemaga võrreldes kasvas defitsiit 2001. a kaks korda 2,6 protsendile SKTst, ähvardades analüütikute hinnangul tänavu ületada 3 piiri.
Euroopa Komisjonil on kohustus rahaliidu stabiilsust ohustavad liikmesriigid korrale kutsuda ning 30. jaanuariks peab Komisjon otsustama, mida Saksamaaga ette võtta. Pärast seda, kui läinud aastal Iirimaad inflatsioonilise eelarvepoliitika eest noomiti, ei saa Komisjon eurotsooni suurimale riigile läbi sõrmede vaadata.
Saksamaa majandusprobleemid on vähendanud toetust Gerhard Schröderi sotsiaaldemokraatlikule parteile, viimastes arvamusküsitlustes on edumaa läinud konservatiivsele opositsioonile. Schröderi vastaskandidaat sügisestel valimistel, riigi edukaima liidumaa Baierimaa peaminister Edmund Stoiber plaanib kantslerit rünnata just majanduse halva seisuga. Nõrkuse peamine sümptom on tööpuudus, mis on taas ületamas nelja miljoni töötu piiri.
1998. aastal lõi Schröder oma tollast vastast Helmut Kohli just lubadusega vähendada töötute hulka 2002. aastaks 3,5 miljonile. Vahepeal reaalsena näiv siht on tänaseks käest libisenud. Paralleelselt kõrge tööpuudusega on Saksamaal täitmata 1,2 miljonit töökohta, viidates omakorda lünkadele haridus- ja tööturupoliitikas.
Saksa rahandusminister Hans Eichel süüdistab Saksamaa probleemides maailmamajanduse halba seisu, mis lööb eriti tugevalt ekspordist sõltuvate riikide pihta. 2000. aasta 13 kasvu asemel aeglustus Saksa ekspordi kasv mullu 5,1 protsendile. Eratarbimist, mis mullu kasvas 1,4, hoiab omakorda surve all tööpuuduse kasv.
Valitsuse kriitikud heidavad aga ette ebapiisavaid reforme, ehkki Saksamaa pole Schröderi ajal paigal seisnud. Alanenud on nii üksikisiku tulumaks kui ettevõtete maksud, 1. jaanuaril käivitus pensionireform ning alanes kapitalimaks, mis on seni takistanud Saksa firmadel osaluste müüki põhitegevusega nõrgalt seotud firmades. Sellest on oodata strukturaalsete ümberkorralduste algust ja kapitali vabanemist uuteks investeeringuteks. Efekti annab see aga alles pikemas perspektiivis.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 11:35
Ettevõtete territooriumid peidavad endas palju tuleohutusriske – kuidas neid maandada enne, kui käib päriselt „pauk“?
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele