• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,03%6 113,54
  • DOW 30−0,23%44 609,4
  • Nasdaq 0,1%19 965,83
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,75
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,03%6 113,54
  • DOW 30−0,23%44 609,4
  • Nasdaq 0,1%19 965,83
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,75
  • 23.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Erinevad fondid, samad aktsiad

Eestisse ja teistesse Balti riikidesse investeerivate aktsia- ja segafondide tunnusjooneks on raha paigutamine samadesse aktsiatesse. See ei ole ainult Eesti probleem. Kui võtta suvalised USA kasvufondid, leiab sealt kindlasti suuri rahapaigutusi ühtedesse ja samadesse aktsiatesse, ainult osakaalud on erinevad.
Investeerimisfondide huviorbiiti on sattunud 13 Eesti aktsiat (lugedes ka EVP aktsiaks), sealhulgas Hansatee ja Microlinki aktsia, kuigi börsil kaubeldakse 18 aktsiaga. Suurimad paigutused on ootuspäraselt tehtud Hansapanga, Eesti Telekomi ning Norma aktsiasse.
Baltisuunalistel kasvufondidel oli aktsiates 50?76 varadest. Tootluselt parimaks fondiks kujunes Eestisse ja teistesse Balti riikidesse investeerivatest fondidest Ühispanga Kasvufond, mille 12 kuu tootlus aastalõpu seisuga oli 30,27. Suure tootluse põhjuseks võrreldes teiste fondidega oli suure osa raha paigutamine Venemaale. Fondi varadest oli 36 investeeritud Eesti aktsiatesse, Leedu Telekomi 2 ning 20 Venemaa aktsiasse 32. Võrdluseks Hansa Venemaa Kasvufond, kellel olid paigutused 24 Venemaa aktsiasse ning aastane tootlus 77,17. Ühispanga Kasvufond oli ka üks enim investeerinud fond, kelle rahakontode jääk oli alla 5 protsendi. Fondi portfellist 24 moodustasid võlakirjad.
Kasvufondide seas tootluselt teine väljapoole Balti riike investeerinud fond oli Sampo Kasvufond, kellel oli 47 varadest väljaspool Balti riike, peamiselt Ida-Euroopas. Sampo Kasvufondi aastaseks tootluseks kujunes mullu ?8. Sampo Kasvufondil oli ligi 25 varadest rahas, Hansapanga Balti Kasvufondil 8 ning Trigoni Kapitalikasvufondil 15.
Tootlusele avaldasid tugevat mõju intressi teenivate instrumentide ja vaba raha osakaal fondi varadest. Pensionifondide suur investeerimata raha hulk on tõenäoliselt seletatav sellega, et inimesed hakkasid tulumaksusoodustusi kasutama alles aasta lõpus, vahetult enne kella kukkumist. Nii näiteks oli aastalõpu seisuga väikseima mahuga LHV Pensionifondi varadest üle 34 rahas, Ühispanga Pensionifondil ligi 30, Hansapanga ja Sampo pensionifondil ligi 18.
Pensionifondide rahapaigutused on väga erinevad. Kõige agressiivsemalt on aktsiatesse investeerinud LHV Pensionifond (31), järgnevad Hansapanga Pensionifond 21ga, Sampo Pensionifond 16ga ning Ühispanga Pensionifond 10ga. Võlakirjade osakaal on kõigil pensionifondidel 45?55 vahemikus. Erandiks on 23ga LHV Pensionifond, kelle varadest enam kui 12 moodustavad teiste fondide osakud ning aktsiate seas on ülekaalus erinevad indeksiaktsiad, peamiselt Ühendriikide, aga ka Euroopa omad. Teised pensionifondid on aktsiate osas valdavalt investeerinud Eestisse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.02.25, 15:03
Alexela ekspert: „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks olla kohane demokraatlikule riigile“
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele