• OMX Baltic0,42%305,03
  • OMX Riga−0,5%875,52
  • OMX Tallinn−0,01%1 897,64
  • OMX Vilnius0,71%1 180,92
  • S&P 5001,04%6 115,07
  • DOW 300,77%44 711,43
  • Nasdaq 1,5%19 945,65
  • FTSE 100−0,49%8 764,72
  • Nikkei 2251,28%39 461,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%93,69
  • OMX Baltic0,42%305,03
  • OMX Riga−0,5%875,52
  • OMX Tallinn−0,01%1 897,64
  • OMX Vilnius0,71%1 180,92
  • S&P 5001,04%6 115,07
  • DOW 300,77%44 711,43
  • Nasdaq 1,5%19 945,65
  • FTSE 100−0,49%8 764,72
  • Nikkei 2251,28%39 461,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%93,69
  • 22.01.02, 16:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rämpsvõlakirjad on jälle moes

Otsides turul võimalusi, kust sel aastal kasumit teenida, on ameerika investorid hakanud uuesti investeerima rämpsvõlakirjadesse (junk bonds).
Ka majandusleht Wall Street Journal nimetas rämpsvõlakirju alanud aasta kõige suurema tulupotentsiaaliga investeeringuks, kirjutas Helsingin Sanomat.
Rämpsvõlakirjad on kõrge riski, kuid samas kõrge tootlusega võlakirjad, millega taotlevad finantseerimist kas näiteks raskustes ettevõtted või firmad, mis kavandavad suuri investeeringuid, kuid omad varad on väikesed.
Riskivõlakirjade eelistamine kõneleb muuhulgas investorite pettumusest aktsiaturu vastu, mis on kaks aastat lõpetanud miinuses ega tõota 90. aastatega võrreldavat tõusu ka alanud aastal. Nii soovitavadki analüütikud eelistada võlakirju.
Rämpsvõlakirjade tootlus oli jaanuari keskpaigas umbes 7% üle USA riigiobligatsioonide oma. Riskist annab aimu läinud aasta näit, kus 11% ?rämpsvõlakirju? väljastanud firmadest ei suutnud laene tagasi maksta. Seda kokku 33 miljardi dollari eest, sealhulgas USA ajaloo suurima pankroti teinud energeetikahiiglase Enroni võlakirjad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.02.25, 11:15
Keskpangad jätkavad kulla massilist kokkuostmist, Hiina varjab oste
Keskpangad ostsid ka mullu massiliselt kulda, suurimaks ostjaks kujunes Poola. Samas on turuosalistele aina selgem, et salaja ja jälgi segades on kullaturul suurimaks mänguriks siiski Hiina ja teised arenevad turud, kes soovivad oma reserve teistest riikidest (eelkõige USAst ja dollarist) sõltumatumaks muuta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele