• OMX Baltic0,23%305,73
  • OMX Riga0,3%878,12
  • OMX Tallinn−0,58%1 907,59
  • OMX Vilnius0,79%1 190,3
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,01%8 767,32
  • Nikkei 2250,25%39 270,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%95,43
  • OMX Baltic0,23%305,73
  • OMX Riga0,3%878,12
  • OMX Tallinn−0,58%1 907,59
  • OMX Vilnius0,79%1 190,3
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,01%8 767,32
  • Nikkei 2250,25%39 270,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%95,43
  • 23.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sadama investeeringud kriitika all

Tallinna Sadamas tegutsevad 11 operaatorit koostasid sadama juhtkonnale 13 punktist koosneva kirja, mille lõpus teatasid, et on kategooriliselt vastu aasta lõpul sadama nõukogus kinnitatud investeerimiskavale, mis sisaldab palju küsitavusi ja kahtlasi rahapaigutusi. ?Esitatud programmi analüüs viib tahes tahtmata mõttele, et suur osa sellest on kohandatud mingile senitundmatule operaatorile. Seejuures puudub uus äriidee uue kaubavoo avamiseks,? seisab kirjas.
Praegu sadamas tegutsevad operaatorid avaldavad kahtlust, et riigile kuuluv AS Tallinna Sadam rajab investeeringuid tehes vundamenti oletatava uue tulija tootmistegevuse tarvis, jättes rahuldamata nende esmased vajadused, kes on juba kaubavood siia toonud.
31 protsenti selle aasta investeeringuteks plaanitud rahast on kavas jätta reservi. Mille või kelle jaoks, küsivad operaatorid, kes ootavad Muuga sadamas 14. ja 15. kai ehitust, milleks pole aga sel aastal raha üldse ette nähtud.
Paldiski sadamasse, mille kaubakäive moodustab vaid 4 protsenti kogukäibest, on tänavu kavas investeerida 122 miljonit krooni ehk 23 protsenti kogu eelarvest. Endiselt sõdivad operaatorid ka uue naftakai ehitamise vastu viljakai pikendusena. Sadama nõukogus on algusest peale selle vastu olnud Toivo Ninnas, kes kinnitab endiselt, et see pole mõistlik otsus nii sadama arengut kui meresõidu ohutust silmas pidades.
ASi Woodserv juhatuse esimees Erich Moik ütleb, et kuivlastikaide vähesus on Muugal täna suur probleem ja operaatorid ei suuda olemaolevate kaide baasil enam oma klientide soove rahuldada. Endise meresõitjana teeb talle muret ka sadama avatus põhjatuultele, mis muudab laevade manööverdamise ohtlikuks ja pikendab laadimiseks kuluvat aega. Sadama juhtkonna planeeritav viljakai pikendus halvendab olukorda veelgi.
?Lõppkokkuvõttes pole Tallinna sadam enam ümbruskonna sadamatega võrreldes atraktiivne,? leiab Moik. Ta juhib ka tähelepanu laevade lõhkumisele Muuga sadamas eelmisel aastal, viimane selline juhtum leidis aasta lõpul aset väetiseterminali DBT kai ääres.
DBT juhatuse esimees Valdimir Volohhonski ütleb, et talle jääb selgusetuks investeerimisotsuste vastuvõtmine sadama juhtkonna poolt. ?Jääb mulje, et töö käib ühe-kahe firma huvides, teiste arvamust küsitakse tagantjärele,? selgitas ta. Tema hinnangul on mitme kai ääres laevadel ohtlik seista, kuid sadama juhtkond pole ette näinud rahapaigutusi ohutuse tagamiseks. Lainemurdja ehitamist on edasi lükatud, napib lootse ja puksiire laevade ohutuks kohaletoimetamiseks.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Riho Rasmann põhjendab 22 miljoni krooni paigutamist Paldiskisse vajadusega see sadam kahe aastaga valmis ehitada, nii et järgnevatel aastatel sinna enam investeerida tarvis ei oleks. Plaanis on hakata sealt välja vedama 4,5 miljonit tonni kaupa aastas, mis muudaks Paldiski võrreldavaks Liepaja sadamaga Lätis. Muugale tuleb Rasmanni sõnul investeerida täpselt nii palju kui vaja ja sinna, kus on garanteeritud suurim tulu. ?Operaatorite tahtmised on muidugi suuremad,? lausus ta. Viljakai pikendus otsustati Rasmanni sõnu ehitada seetõttu, et Lonessa ja Erodek garanteerisid selle tulususe lepingutega.
Operaatorite soovitud konteinerterminali laiendamist koos kahe kai väljaehitamisega ei pea sadama juhtkond otstarbekaks seni, kuni operaator pole võtnud endale sadamaga võrdset riski. Pool miljonit tonni kaupa toob sadamale aastas 8 miljonit krooni tulu, kuid investeerida tuleks 350 miljonit krooni, mis teeb projekti tasuvusajaks 45 aastat, arvutab Rasmann.
Transiidikeskuse juhatuse liige Erik Laidvee vaidleb sellele vastu, öeldes, et kaubakogused on oluliselt suuremad ja sadam ei saa soosida ainult kiirelt tasuvaid projekte. ?Sadamat ei saa üles ehitada ainult ühele kaubagrupile, seda enam, et nafta osakaal järjest väheneb. Venemaa tollikomitee valmistab ette määrust, mis keelab naftaveo Eesti sadamate kaudu hoopis,? räägib ta. Laidvee hinnangul tuleks vaidlusalustele kaidele kaupa kaks korda enam ja tasuvusaeg ei oleks mitte 45, vaid 17,5 aastat.
Rasmann lubas esmaspäeval, et sadama juhtkond on valmis operaatoritega läbi rääkima ?Oleme valmis ehitama kõike, millel on taga kokkulepped klientidega ja majanduslik põhjendus,? lausus ta. Operaatorid omalt poolt asutavad Operaatorite Liidu, et üheskoos suhted sadamaga normaalsetele alustele seada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.02.25, 16:42
Itaalia juured, mis on edukalt sillutanud tee Baltikumini ehk Pro Kapitali 30 aastat kasvu ja kvaliteeti
Pro Kapital Grupp AS asutati 1994. aastal Itaalia ettevõtja Ernesto Preatoni visionaarsel eestvedamisel, nähes võimalusi okupatsioonijärgsel, ent siiski tärkaval Baltikumi turul. Märgates nii Balti riikide kui ka Skandinaavia ja Mandri-Euroopa kultuurilisi ja majanduslikke sarnasusi, kasutas Preatoni ära esmaklassiliste maatükkide soodsat kättesaadavust strateegiat, mis seisnes suure arendusportfelli omandamisel ning pani ühtlasi vundamendi tänasesse ulatuvale eduloole.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele