Energiafirma jõuaks börsile aastaga

Eesti energeetikasüsteemi aktsiatest 34?49 protsenti tuleks paisata börsile finantsinvestorite leidmiseks, ütles eile energeetikafoorumil Hansapanga Grupi juhatuse esimees Indrek Neivelt. ?Eestis on energeetika arendamiseks piisav vaimne potentsiaal, et loobuda strateegilise investori otsingutest,? põhjendas ta. ?Samal ajal seisavad mitmed Eesti investorid probleemi ees, kuhu oma raha paigutada.?

Samuti pakkus Neivelt Eesti pensionifondidele suunatud võlakirjade emissiooni 0,5?1 miljardi krooni väärtuses. ?Hansapank satuks raskustesse energeetikasüsteemi varustamisel laenurahaga, kuid võlakirjade müügiga meie klientidele saaksime hakkama,? rääkis Neivelt.

Kui riik võtaks vastu otsuse energeetika börsile viia, suudaks Eesti Energia praegune tegevjuhtkond selle ette valmistada ühe aasta jooksul, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk. Börsile viimise ettevalmistamine kujuneks Oki sõnul sama keerukaks kui erastamise ettevalmistamine.

Neivelti ettepanek väärib arvestamist, ütles majandusministri kandidaat Liina Tõnisson. Keskerakond on Tõnissoni sõnul juba varem partei majandusfoorumitel kaalunud võlakirjaemissiooni ideed energeetikainvesteeringute katteks. ?Olukorras, kus NRGga on lõpp ja midagi muud asemele pole pakutud, on Neivelti idee üks teoreetiline variant, mis nõuab läbiarvutamist,? lausus ta.

Samas vajab otsustamist energeetikasüsteemi restruktureerimine teineteisest sõltumatuteks tootmis- ja ülekandeüksusteks, sest näiteks ülekandesüsteemide erastamine tuleb välistada, lisas Tõnisson.

Energeetikasüsteemis rahvusvaheliselt aktsepteeritav 6?8protsendiline tootlus oleks Neivelti sõnul pikaajaliste investeeringute korral piisavalt atraktiivne.

Energiasüsteemi võlakirjadesse investeerimine looks tulevastele pensionäridele kindlustunde, kes peavad juba lähiajal hakkama investeerima pensionireformi teise sambasse, lausus ta.

Võlakirjade emiteerimise puhul oleks võimalk siseturult laenu saada sama odavalt kui Euroopast. Eestis ringleb Neivelti arvates piisavalt raha, mis otsib soodsaid investeerimisvõimalusi.

Finantsinvestorite kaasamine tagaks piisava kontrolli energeetikasüsteemi arengu üle. Kuid investorite kaasamiseks tuleb süsteemi tulude ja kulude jaotus muuta praegusest erinevalt läbipaistvaks ning sõlmida 10?15 aastat hõlmav hinnakokkulepe. Energiasüsteemis on võimalik saavutada aktsiate piisav tootlus üksnes müügi suurendamise ja efektiivsuse kasvuga, lausus Neivelt.

Praeguse energiasüsteemi puhul pole finantsinvestorile piisavalt mõistetav, keda asutakse finantseerima, sest energeetikastruktuurid on omavahel seotud poliitikute poolt manipuleeritavate sidemetega. Euroopa Liidu nõutava energiaturu vaba konkurentsile nõude tõttu kaalutakse Eesti Energia jagamist sõltumatuteks tootmise ja jaotamise üksusteks.