• OMX Baltic0,79%307,46
  • OMX Riga−0,46%871,49
  • OMX Tallinn0,56%1 919,21
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,24%8 753,35
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,14
  • OMX Baltic0,79%307,46
  • OMX Riga−0,46%871,49
  • OMX Tallinn0,56%1 919,21
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,24%8 753,35
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,14
  • 25.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kalapuudus takistab püüki, mitte load

Ajendatuna artiklist ?Loapuudus takistab kalaleminekut? (ÄP 21.01) pean tarvilikuks märkida, et kalapuudus takistab kalale minekut, mitte kalapüügiload.
Kalavaru on raskesti taastuv loodusvara, mida mõjutavad nii looduslikud tingimused kui inimtegevus. Ülemäära suur püügisurve kalavarule võib põhjustada ülepüügi ja viia olukorrani, kus kalavaru ise enam looduslikult ei taastu.
Sellises olukorras tuleb hakata kalavaru kunstlikult kasvatama kalakasvatuses, mis on väga kulukas ja pikaajaline tegevus, või kehtestada mõnele kalaliigile püügikeeld kuni selle taastumiseni nõutavale tasemele. Püügipiiranguid kehtestamata muutub ka kunstlik taastootmine mõttetuks, kuna kala püütakse välja enne suguküpseks saamist, mistõttu ka need isendid ei saa anda oma panust varu taastumiseks. Eestis taastoodetakse ja asustatakse nt lõhet, meriforelli, merisiiga jt kalaliike.
Ülepüügi tulemusena vähenevad paratamatult saagid ja seoses sellega nii kalapüügist kui kalandusest tervikuna elatuvate inimeste sissetulekud. Nii Eestis kui kogu maailmas on tugeva püügisurve tõttu enamik töönduslikku tähtsust omavaid kalaliike juba üleekspluateeritud või ekspluateeritakse tasemel, kus püügisurve tõus võib põhjustada varu ülepüügi.
Püügisurve tõusu on põhjustanud üha suurenev nõudlus kala kui toiduaine järele, püügiviiside ja kasutatavate püügivahendite pidev täiustumine ning arenemine.
Kalavaru kaitsmiseks kehtestatakse mitmesuguseid püügipiiranguid, sh kehtestatakse püügimahud, kasutada lubatavate püügivahendite piirarvud jne. Püügipiirangute kehtestamisel võetakse aluseks teadus- ja uurimisasutuste kalavaru- uuringud ja arvestatakse teadlaste soovitustega.
Kalapüügiseaduse järgi ja sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse lisaks harrastuspüügi-, piiratud püügi ja kutselise püügi õigusele veel õnge- ja vähipüügiõigust.
Harrastuspüügi õigus tekib kalastuskaardi ostmise päevast ja annab õiguse kalapüügiks harrastuspüügivahenditega. Piiratud kalapüügi luba annab piiratud püügiõiguse ja kaluri kalapüügiluba annab kutselise püügiõiguse. Piiratud püük on kalapüügiseaduse mõttes samuti pigem harrastuspüük ja selleks väljastatud luba annab õiguse kalapüügiks piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega, nt merel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel kuni kolm nakkevõrku, üks kuni ühemeetrise suukõrgusega ääremõrd või kuni 250 konksuga põhjaõngejada.
Aastas väljastatakse 40 000 kalastuskaarti, 4000 piiratud püügiluba ja 3000 kutselise kaluri püügiluba.
Kutselise kalapüügiga võivad kaluri püügiloa alusel tegelda üksnes need isikud, kes on registreeritud ettevõtjana äriregistris. Selle püügiloa annab vastava maakonna keskkonnateenistus. Kutselisele kalurile on kalapüük elatusvahend, samas harrastuspüüdjale peaks see olema vaba aja veetmise viis, mis võimaldab asjaarmastajal kala püüda oma tarbeks.
Kui püügivõimaluste jaotamisel kutseliste kalurite puhul on silmas peetud asjaolu, et kalur peab saama talle eraldatavaid püügivahendeid kasutades kalapüügiga tegelda kogu aasta vältel, siis piiratud püügi puhul jaotatakse püügivõimalused taotlejate vahel võrdselt, lühendades vajadusel püügiaega.
Praeguse kalavaru olukorra juures on püüdjate hulk Eestis ülemäära suur. See ei võimalda kutselistel kaluritel oma tegevusest saada piisavat sissetulekut ja koguda vahendeid investeeringuteks, et oma tegevust edasi arendada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.02.25, 11:51
SEB: digilahenduste võidukäik ei vabasta ettevõtteid küberturvalisuse vajadusest
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele