Soojendi jahutab suvel

Eelmises autotarvikute rubriigis ilmus artikkel autonoomse soojendi tööpõhimõttest ja kasutusvõimalustest. Sinna oli aga toimetamise käigus sattunud eksitav väide, nagu lülitaks soojendi tööle auto konditsioneeri. Tegelikkuses see siiski nii ei ole, mistõttu tasub pisut lähemalt selgitada soojendi jahutamisfunktsiooni tööpõhimõtet.

Päikese käes seisnud auto salongi temperatuur on pea paar korda kõrgem välisõhu temperatuurist, sõltuvalt ilmastikuoludest. Auto konditsioneer hakkab tööle alles mootori käivitamisel. Liiati ei oleks kohene temperatuuri väga madalale reguleerimine tervisele kasulik ning liiga suur temperatuuride vahemik võib tekitada tervisehäireid. Seetõttu oleks normaalne hakata temperatuuri alandama sujuvalt.

Hydronicu soojendi tööd juhib mikroprotsessoriga varustatud juhtplokk, mis on ühendatud auto ventilaatoriga. Talvisel ajal suunab ventilaator sooja õhku auto salongi, suvel kasutatakse ventilaatori lülitust sootuks vastupidisel eesmärgil. Soojendi ei hakka enam kütma, vaid juhtimisseadme (taimer, distantsjuhtimine) abil lülitatakse tööle ventilatsiooni funktsioon, suunates väljast jahedamat õhku auto salongi.

Loomulikult ei ole selline jahutusviis võrreldav konditsioneeri võimsusega, kuna auto ventilaator ei suuda salongi temperatuuri välistemperatuurist allapoole viia. Kuid praktikas on juba 10?20 kraadi võrra madalam temperatuur tuntav ja oluline.

Ning iseenesest mõistetavalt saab eelventilatsiooni kasutada ka nendel sõidukitel, millel puudub konditsioneer või kliimaautomaat.

Autor: Taavi Lind