Toetus korteriühistutele

Tallinnas on oli alanud aasta seisuga registreeritud ca 1900 korteri- ja elamuühistut kokku ca 92 000 korteriga . Ühistutes elab ligi 250 000 tallinlast. Korteriühistud hoiavad korras üle poole elamufondist Tallinnas. Tallinna elamufond on erinäoline.

Tallinnas on ca 182 000 korterit ja eramut kogupinnaga 9,1 miljonit m² ehk ligikaudu kolmandik kogu riigi elamufondist. Tänaseks on ligikaudu 90 pealinna korteritest on erastatud või siis tagastatud õigusjärgsetele omanikele.

Eluase Tallinnas on oma ehitustüübilt ja asukohalt väga erinev. Ühistud asuvad nii Nõmme vaid mõne korteriga elamus, kui ka ?mägede? suurelamutes.

Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul on viimastel aastatel Tallinna linn pööranud olulist tähelepanu korteriühistute arendamisele Tallinnas. See abi on olnud ka tulemuslik. Viimase kolme aasta jooksul on linnas tekkinud keskmiselt 800 uut ühistut aastas.

Teeb heameelt, et Eesti suurimal omavalitsusüksusel on elamumajandust ja elamusuhteid käsitlev arengukava aastani 2010. Näiteks riigi tasandil ning kahjuks ka paljudel teistel omavalitsustel selline dokument puudub. Arengukavas on kirja pandud linna prioriteedid ja tegevuskavad elamumajanduse vallas. Kuna kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada linnas või vallas muu hulgas ka elamumajandust, seetõttu on igati põhjendatud, et kohalik omavalitsus toetab ühistuliikumist.

Tallinn toetab korteriühistute asutamist ning elamute haldamise ja majandamise üleandmist rahaliselt.

Esiteks toetus korteriühistu asutamiseks. Tallinna Elamumajandusamet eraldab ühistu asutamisel vajalike kulude katmiseks rahalist toetust. Korteriühistule, mis asutati, või teisele juriidilisele isikule või korteriühistu asutamist korraldavale füüsilisest isikust ettevõtjale makstava toetuse suurus on 2000 krooni elamu kohta, aga mitte vähem kui 30 krooni iga elamus asuva korteri kohta.

Teiseks toetus elamu haldamise ja majandamise vastu võtmiseks. Elamute haldamise ja majandamise vastu võtmise eest makstava toetuse suurus on 3000 krooni elamu kohta, aga mitte vähem kui 100 krooni iga elamus asuva korteri kohta.

Elamute haldamise ja majandamise üleandmise rahaliseks toetamiseks linnaositi eraldab elamumajandusamet linnaosa valitsusele 2000 krooni iga elamu kohta, mille haldamise ja majandamise vastu võtmise toetamiseks on elamumajandusamet toetust eraldanud

Kolmandaks toetus ühistujuhtide koolitamiseks.

Tallinn toetab ka ühistute koolitamist ühistu allkirjastatud taotluse alusel ühekordselt toetusena koolituskulude maksumuse ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2000 krooni koolituse eest ühe korteriühistu kohta.

Tallinn viib arengukavas ettenähtud eesmärke ellu läbi tihedas koostöös kolmanda sektori organisatsionidega.

Mitmeid linna arengukavas ettenähtud prioriteete on linn ellu viinud koostöös eluaseme valdkonnas tegutsevate arvestatavate kolmanda sektori organisatsioonidega.

See uus ja positivne, mida Tartu linn on teinud kolmanda sektori kaasamises spordi ja hariduse vallas on Tallinn teinud elamumajanduses. Koostöös Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liiduga valmis eelmisel aastal kinnisvara korrashoiu standard. Koostöös Üürnike Liiduga antakse nõu ja abi üürisuhetes abi vajajatele.

Eesti Korteriühistute Liiduga koostöös käivitati projekt ?Tallinna korteriühistud korda?.

Projekti eesmärk oli Tallinna korteriühistute ulatusliku renoveerimisprotsessi algatamine ning pilootprojektina ühistute motiveerimine 60-100 miljoni krooni suuruse laenu võtmiseks, et teostada 60-100 miljoni krooni ulatuses prioriteetseid remonttöid. Projekti eesmärgi seisukohalt on oluline munitsipaalinvesteeringu efekt esilekutsutud erainvesteeringu suhtarvu.

Projekti käigus viiakse läbi kortermajade seisukorra hindamine, selle selgitamine ühistule ja ühistu konsulteerimine tööde järjekorra otsustamisel. Projektis osaleb 100 korteriühistud ja seeläbi paranevad ca 12000 tallinlase eluasemed. Projekt lõpeb tsentraliseeritud finantseerimis- ja ehitushankega parimate tingimuste saavutamine. Seeläbi soodustakse Eesti krediidi- ja finantseerimisasutuste huvi rakenduskõlblike finantstoodete kiiremaks väljatöötamiseks korteriühistutele.

Tänaseks on projekti finantseerimishange lõppenud ning linnapoolse intressitoetuse abil langeb projektis osalenud korteriühistutele finantshankel parima pakkumise teinud ASi Hansa Liising pakutud ujuvintress tasemel 5,6-7,4 aastas, kui Euribor peaks liikuma 3-4 vahemikus ja fikseeritud intress tasemele 6,6-7,4 aastas, sõltuvalt kas laenu võetakse 5 või 10 aastaks.

Tehingu omafinantseerimine on ühistule kuni 0. Elamispinna ruutmeetri kohta taandatud laenu maksimaalsumma on kuni 1000 krooni. Projekti raames korraldav ehitushange viiakse läbi kahes osas veebruaris ja aprillis. Seejärel saab teha ka ehitushankest kokkuvõtteid

Projekti saavutatav efekt on aga märkimisväärne: 5 intressitoetust pluss 1 korraldustoetust viib 100 laenumahuni ja üle 100 ehitusmahuni. Ehk 6 munitsipaalinvesteeringut kutsub esile üle 100 ühistute poolset erainvesteeringut.

Seeläbi paraneb linnapilt ja elamud majandavad end energiasäästlikumalt. 2002 - Tallinn jätkab efektiivse ühistuliikumise toetamist. Tallinna linna poolt ellu viidavad toetusprogrammid ühistutele väärivad järgimist ja seda nii riigi kui teiste omavalitsuste tasemel.