17. jaanuaril otsustas Toomas 100 000 krooni eest osta Hansapanga aktsiaid. Talle tundus, et panga välja käidud lähiaastate strateegia lubab ettevõttele tublit arengut ja ehk juba sel aastal normaalseid dividende.
Kuna Toomasel vaba raha ei olnud, müüs ta internetipanga kaudu 820 Hansapanga IF osakut ja andis vabanenud raha eest sisse ostutehingu 600 Hansapanga aktsia ostmiseks piirhinnaga 169 krooni. See oli viga. Aktsia hind hakkas tõusma ja ta ostutehing jäi rahuldamata. Reedel tõusu jätkanud aktsia hind tegi Toomase murelikuks. Ta luges Äripäevast ja nägi Tallinna börsi veebileheküljelt, et Hansapanga aktsia liigub üles tänu suurtele mahtudele. Tegemist pidi olema välismaise ostujõuga. Millal ostujõud raugeb? Kas on enam õige aeg aktsiate ostmiseks? Ehk peab ootama?
Möödunud reede õhtul leidis ta probleemile lahenduse. Ta otsustas aktsiaid osta mitte korraga, vaid jupi kaupa. Kuna Eesti aktsiate ostmisel pole vahet, kas osta 25 000 või 100 000 kr eest, teenustasu aktsia kohta on ikka 0,35, otsustas ta 21. jaanuaril seda tehnikat rakendada.
Ta pani 150 Hansapanga aktsiale ostutehingu 174kroonise hinnaga sisse ja sai oma aktsiad kätte. Sellele järgnenud aktsia kiire tõus ja intressifondi osakute järkjärguline tõus aitasid tal nädalaga teenida 2068 krooni. Kokku on Toomas kolme nädalaga 2773 krooniga plussis.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.