Laenaja harjub alalhoidlikult tegutsema

Eesti laenu- ja kinnisvaraturu kasvu peamised vedurid olid eelmisel aastal suurpankade edukas turundus ja liberaalne laenupoliitika, mis mõjusid positiivselt ka pankade ja liisingfirmade kõrval tegutsevatele finantseerimisasutustele. 2000. aastaga võrreldes kasvasid pankade eluasemelaenude käibed 2001. aastal tublisti.

Eestis mõjutab laenu- ja kinnisvaraturu aktiivsust peamiselt pankade laenupoliitika ning massiivse turundustegevusega saavutatud nõudlus. Nõudluse tekitamiseks oli ja on ka tänavu põhjust küllaga. Üha kasvavad deposiidid pankades tuleb lihtsalt teenima panna ja kui majandus areneb suuremate vapustusteta, peaks liberaalne laenupoliitika ja kinnisvarahindade tõus jätkuma ka tänavu. Alahindamata majanduskasvu ja madalama reaalintressi mõju, ei paista näiteks intressimäära seos mulluste laenukäivetega kuigi tugev. Kuuldus, et nüüd saab lihtsamalt, jättis varju isegi tarbijate kindlustunde languse.

Balti Investeeringute Grupi (BIG) eraisikute kinnisvaralaenude portfell kasvas eelmisel aastal pankadega samas tempos, eluasemelaenude osas aga märgatavalt kiiremini. 2001. aasta augustis alustas BIG eluasemelaenude väljastamist kuni 100 ulatuses kinnisvara väärtusest ilma lisatagatist nõudmata, pakkudes omafinantseeringu vähendamiseks alternatiivi lisagarantiide taotlemisele või lisatagatise vormistamisele, mis tekitavad laenamisel suuri lisakulusid.

Muudatuse tulemusena kasvasid laenukäibed eelnevate perioodidega võrreldes ligemale 95 ja tehingute arv suurenes 60 protsendi võrra. Huvi tavapärasest madalama omafinantseeringu järele on praegu väga suur. Vaid 5 klientidest soovis 2001. aastal endale eluaseme soetada madalama kui 10 omafinantseeringuga. Eluasemelaenu võttes tegutsetakse alalhoidlikult, mida näitab tõsiasi, et 10?20 omafinantseeringu võimalust kasutas ligemale 18 eluasemelaenu võtjatest.

Tänavu tuleb pankadel laenuportfellide kasvatamiseks näha vaeva ka tootearendusega. Tõsine ja kiire edasiminek selles vallas on aga pankadele kehtestatud jäikade raamide tõttu raskendatud. Et turg ootab kinnisvaralaenude osas sisulisi uuendusi, on ilmselge. Eesti laenuturul napib uusi ideid ? see on turuosaliste piiratud arvu tõttu paratamatu.

Igatahes tekib pakutavaid finantseerimisvõimalusi laenuvõtja silmade läbi vaadates küsimus ? kas see siis ongi konkurents?

Autor: Ingo Põder