• OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,27%6 051,97
  • DOW 30−0,5%44 368,56
  • Nasdaq 0,03%19 649,95
  • FTSE 1000,34%8 807,44
  • Nikkei 2251,31%39 474,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,89
  • OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,27%6 051,97
  • DOW 30−0,5%44 368,56
  • Nasdaq 0,03%19 649,95
  • FTSE 1000,34%8 807,44
  • Nikkei 2251,31%39 474,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,89
  • 28.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuamet paljastas petturi postiindeksi abiga

Riigi maksuameti juriidilise talituse juhataja kohusetäitja Maret Amburi sõnul said kõnealuses kohtuvaidluses vastaspoolele saatuslikuks just postiindeksid. Nimelt olid kohtule esitatud väidetavalt 1998. aastal toimunud kirjavahetuses IP Hulgi ja offshore-firma Bike World Corporationi (BWC) vahel kasutatud uusi postiindekseid, mis tulid Eestis kasutusele alles 1999. aasta lõpul. Amburi sõnul polnud neid ilma E-tähtedeta indekseid siis veel olemas ja seda kinnitas ka Eesti Post.
?Oli päris tore näha vastaspoole esindajate nägusid, kui kohtus selle tõendi esitasime,? meenutas jurist. Nimetatud kirjavahetus pidi tõendama, et Eesti hulgifirma maksis 2 252 000 krooni, mille oma maksustatavast tulust maha arvas, BWC-le välismaalt kaupade otsimise ja vahendamise eest. Sellega jättis IP Hulgi riigile tasumata 585 520 krooni tulumaksu.
Hulgifirmat kohtus esindanud advokaat Urmas Kiik advokaadibüroost Teder & Rask ütles, et postiindeksid olid kohtuasjas vaid üks väike, kuid atraktiivne episood. Tema sõnul olid uued indeksid teada juba enne, kui need kasutusele võeti. ?Pealegi ei pruugi kiri ja ümbrik omavahel seotud olla,? lausus ta.
On tähelepanuväärne, et offshore-firma esindajana võttis 2,252 miljonit korraga sularahas välja koos tapetud Jaak Veikega ettevõtete ebaseadusliku ülevõtmisega kuulsaks saanud Ahti-Kullervo Jõgi. Seda, et Jõgi tegutses BWC esindajana, kinnitas ka advokaat.
BWC väidetav direktor Trevor J. Hamon on maksuhaldureile teistest sarnastest juhtumitest varidirektori ehk nomineena ammuilma tuttav. Vastava tasu eest kirjutab nominee alla mistahes dokumentidele, teadmata midagi äriühingust, mille juht ta väidetavalt on, selgitas Ambur. Mõne sellise lennutab firma oma kulu ja kirjadega paariks päevaks kaugelt kohale, paneb hotelli elama ja laseb siis tal vajalikud paberid notari juures alla kirjutada.
Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul on tegu esimese konsultatsioonifirmast Divec võetud materjalide põhjal algatatud kohtuasjaga, mis riigikohtuni jõudnud ja sealses loakogus menetlusloata jäänud. seegaon vaidlus lõppenud maksuameti võiduga.
Advokaat Urmas Kiik tunnistas enda lüüasaamist nimetatud kohtuasjas ja ütles, et tal jäi kogu loost halb maik. ?Diveci puhul on ühiskondlik surve tuntav, mistõttu lõpeb ka enamik kohtuvaidlusi nii, nagu lõpeb. Kui oled Diveciga seotud, siis on päti silt automaatselt küljes,? selgitas ta.
Tänaseks on Divecist leitud materjalide põhjal tehtud 250 maksurevisjoni ja algatatud ligi 30 kriminaalasja, millest kohtusse on jõudnud 23. Viiest esimese astme kohtuotsusest on maksuamet võitnud neli, ringkonnakohtusse jõudnud neljast kohtuasjast aga kolm. Kindlaks tehtud kahjusumma ulatub 300 miljoni kroonini, kuid tegelikult on see palju suurem. 32,5 miljonit krooni on tänaseks riik juba ka tagasi saanud, 35 miljonit krooni on esialgu vaidlustatud.
Sõerdi sõnu taastus ka Eriõli pankrot Divecist leitud võltsitud äriregistri dokumentide põhjal. Selle firmaga seondub ka seni suurim, 95 miljoni krooni suurune kriminaalasi.
Sõerdi sõnul on seni jõutud tegeleda põhiliselt juriidiliste isikutega ja eraisikute puhul seisab suur töö veel ees. Tagantjärele saab maksu määrata kuue aasta jooksul.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.02.25, 16:50
Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis 2024. aastal uue rekordini
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele