Võrgutarkvarafirma IT Meedia tegevjuhi Tanel Tammeti sõnul vajavad oma andmebaasi kõik aktiivse müügitööga tegelevad firmad. Andmebaasi ei vaja ehk vaid need ettevõtted, kuhu kliendid ise kohale tulevad.
Kliendibaaside arendamisel on Eestis veel palju kasvuruumi, leiab IT Meedia müügidirektor Jüri Kaljundi: ?Paljudes väikestes ja keskmistes firmades hoitakse klientide andmeid täiesti kaootiliselt, mingit andmebaasi praktiliselt ei ole. Iga müügimees teeb oma märkmed märkmikusse, hoiab kontakte arvutis Outlookis või Excelis.?
Exceli tabel on neist kolmest parim variant, aga teadagi kipub ühest tabelist erinevaid salvestusi ja versioone tekkima, nii et tihti ei tea lõpuks kasutaja isegi, mida kuskilt leida. Järgmine küsimus on, kui paljudel töötajatel on tarvis kliendiandmebaasi kasutada. Excel on kättesaadav ainult konkreetse arvuti kasutajale, teistest arvutitest andmetele ligi ei pääse. Mida rohkem inimesi ühte Exceli tabelisse andmeid sisestab, seda segasemaks kipuvad asjad minema.
Tammeti sõnul on Exceli suurim puudus spetsiaalse kliendihaldusprogrammi ees see, et ühele Exceli reale ei lisa vajaduse korral juurde kümne inimese kontakte koos märkmete ja dokumentidega.
ASi Narva Vesi finantsjuht Teet Rist nentis, et nende ettevõttes kasutati pikka aega, klientide üle arve pidamiseks põlve otsas kirjutatud programmi. Teisena oli kasutusel majandustarkvara programm, mille puuduseks oli see, et sinna polnud võimalik sisestada kirju vene keeles, mis on Narvas tegutseva ettevõtte jaoks vajalik.
Kuna selle programmi juurde oleks erilahenduse lisamine olnud väga kallis, telliti pool aastat tagasi kliendiandmebaasi kasutusõigus.
Tammeti sõnul ongi mõistlik osta kas Eestist või interneti vahendusel välismaalt mõne sobiva struktuuriga veebipõhise kliendiandmebaasi kasutusõigus. Teine võimalus on osta sama programm tarkvarapakkujalt ja panna see üles ettevõtte või internetiteenuse pakkuja serverisse.
Paljudel firmajuhtidel võib hinge pugeda kartus, kas konkurentide silmis ihaldusväärset andmebaasi võib ikka internetis üleval hoida. ?Loomulikult tuleb kasutusõigust piirata paroolidega, nii et ainult oma töötajad pääseksid andmebaasile ligi,? ütles Tammet.
?Kellel on andmebaasis väga konfidentsiaalsed andmed, võib võimaldada neile ligipääsu ainult oma firma arvutitest. Risk, et midagi juhtub, on väike võrreldes müügimeeskonna efektiivsuse tõusuga,? ütleb Kaljundi. ?Veerand eestlastest usaldab hoida kõiki oma sääste internetipangas, mis on samamoodi veebis üleval,? lisas ta.
IT Meedia pakub tarkvara väikestele ja keskmistele ettevõtetele, kelle müügisihtgruppi kuulub 200?1000 firmat oma osakondade, tütarettevõtete ja töötajatega. Firmade jaoks, kelle on tuhandete kaupa eraisikust kliente, nagu näiteks Eesti Energia ja Eesti Telefon, on teised ja sobivamad kliendihaldussüsteemid.
Kliendibaasi tuleks alustada n-ö nullist, oma kontaktide põhjal uude süsteemi andmeid sisestades, mitte telefonikataloogi ümbertrükkimisega.
Narva Vesi maksab kliendihaldusbaasi kasutamise eest paarisaja krooni ringis kasutaja kohta kuus. Põhiprobleem on Risti sõnul olnud sundida inimesi sellega tööd tegema, kuna seni poldud harjutud süsteemipäraselt töötama.
Tammeti sõnul peaks kliendiandmebaasi kasutusõigusesse kulutatud raha ennast ära tasuma, sest enamasti on müük firmade olulisim tegevusala: ?Müügi paremaks korraldamiseks kulutatud raha on kasulikult kulutatud.?
Enamus müügimehe ajast kulub paberite kontrollimisele ja kontaktide korrastamisele. Hea andmebaasi kasulikkus ilmneb juba müügimehe aja kokkuhoius ? 10 võidetud aega võimaldab samavõrra rohkem võtta kontakti potentsiaalsete klientidega. Kui tänu korralikule andmebaasile tõuseb firma käive näiteks 10, siis on see kindlasti suur summa võrreldes ühe kuus jooksul tarkvara soetamiseks kulutatud 500 või ka 5000 krooniga.
Autor: Eha Laanepere
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.