• OMX Baltic0,66%299,96
  • OMX Riga0,87%876,11
  • OMX Tallinn0,48%1 886,86
  • OMX Vilnius0,79%1 156,88
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 100−0,07%8 761,81
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,05
  • OMX Baltic0,66%299,96
  • OMX Riga0,87%876,11
  • OMX Tallinn0,48%1 886,86
  • OMX Vilnius0,79%1 156,88
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 100−0,07%8 761,81
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,05
  • 29.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valitsus kaalub tax-free nõudest lahtiütlemist

Uue peaministri Siim Kallase sõnul võtab valitsus kursi Eurooopa Liiduga liitumisläbirääkimiste kiirendamisele, tehes seejuures ?palju valusaid otsuseid, mida on seni edasi lükatud?. Need puudutavad tema sõnul muu hulgas ka tax-free-kaubandust. Eelmine valitsus eesotsas peaminister Mart Laariga lubas taotleda ses küsimuses teede- ja sideministri ettepanekul 6,5aastast üleminekuaega. Samapika hingetõmbeaja said Soome ja Rootsi 1993. aastal.
?Mõningatele isikutele meeldib näidata tax-free kadumist ühe laevafirma probleemina, tegelikult on Hansatee turuosa Tallinna?Helsingi liinil alla 50, ? ütles Eesti Laevaomanike Liidu president ja Hansatee nõukogu esimees Toivo Ninnas. Sama otsene on tema sõnul maksuvaba kaubanduse mõju lennundusele, aga ka turismitööstusele ja transpordile, millele laevad-lennukid kliente ette veavad.
Maksuvaba kaubanduse kadumine mõjutab väga negatiivselt lennundust, tõdes Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik. Lennujaama juhid on välja arvutanud, et kui tax-free kaoks Eestis aastal 2004, kaotaks lennujaam oma sissetulekutest 17 miljonit krooni aastas, mis moodustab 10 ettevõtte käibest. Olukorra muudab eriti raskeks asjaolu, et lennujaamal on hiljutisest renoveerimisest tulenevalt väga suur laenukoormus. Maksuvaba kaubanduse kadumisel peaks lennujaam suurendama makse ja see annaks valusa löögi lennufirmadele, kes omakorda oleks sunnitud tõstma lennupiletite hinda.
Konsultatsioonifirma Ernst & Young tehtud uurimuse kohaselt moodustavad reisiliikluse tulud koos välisturistide ostetud kaupade ja teenustega 44 kogu riigi teenuste ekspordist ehk 13 sisemajanduse kogutoodangust. ?Maksuvaba kaubanduse kaotamise negatiivsed tagajärjed võivad hakata survet avaldama Eesti riigieelarvele, lisaks maksutulude vähenemisele tõusetuks vajadus leida raha laevanduse ja lennunduse toetamiseks, töö kaotanud inimeste väljaõppeks, töötu abiraha maksmiseks ja muudeks kulutusteks,? on kirjas firma aruandes.
Tallinna?Helsingi liinil opereerivate laevafirmade kogutulust moodustab kaubandus laevadel 46 ehk 1,47 miljardit krooni aastas. Maksude lisamine tooks laevafirmadele täiendavaid kulusid 0,47 miljardit krooni aastas ja sunniks tõstma piletihindu. Kompenseerimaks neid kulutusi, tuleks tõsta piletihinda 77, millele omakorda järgneks 30 suurune reisijate arvu langus.
Konsultatsioonifirma uurimuse kohaselt laekub riigile reisilaevandusest maksude näol aastas ligi 600 miljonit krooni. Liikluse vähenemine 20?30 protsendini praegusest mahust, nagu on ennustatud, tähendaks riigikassale saamata tulu 400?500 miljoni krooni ulatuses. Eesti majandusele tervikuna tõid 2000. aastal turistid sisse 8,58 miljardit krooni. Maksuvaba kaubanduse kaotamise esmast mõju Eesti majandusele hindas Ernst & Young 3?5 miljardile kroonile aastas.
Eesti liitumisel Euroopa Liiduga taotletava maksuvaba kaubanduse üleminekuperioodi õiguslikke aspekte analüüsinud Londoni firma CMS Cameron McKenna leidis oma mahuka töö lõppsõnas, et Eestile oleks põhjendatud isegi pikema üleminekuaja andmine kui 6,5 aastat. Põhjenduseks on toodud, et Eesti majanduslik areng ei ole veel võrreldav Soome ja Rootsi tasemega aastal 1992, mistõttu võivad ilmneda tõsisemad regionaalsed raskused ja sotsiaalsed tagasilöögid.
MART NUTT
Riigikogu Euroopa asjade komisjoni liige, Isamaaliit
Euroopa Liiduga läbirääkimistel tax-free-kaubanduse jätkumiseks erisoodustuste taotlemisest loobumine ei sõltu valitsuse vahetusest ja oleks tulnud iga juhul. Loobumine pole mingi katastroof, sest Euroopa Liidu liikmena poleks Eestis tax-free-kaubandusel perspektiivi.
Sellest nõudmisest loobumine ei tähenda, et valitsus sooviks tõsta läbirääkimiste tempot. Eesti liigub praegu selles rütmis, et me oleksime valmis kõnelused selle aasta lõpuks lõpetama. Sealjuures on Eesti oma huvisid paremini kaitsnud kui Läti või Leedu.
Tax-free-kaubandusest loobumine ei tähenda, et Eesti oleks teinud erilisi järeleandmisi tempo tõstmiseks, see teema võib kerkida tulevikus, kui Eesti loobub nõudmisest, mis on esitatud keskkonna ja energeetika valdkonnas ja mille suhtes minu hinnangul võib Euroopa Liit olla valmis järeleandmiste tegemiseks.
Samas ei maksta teha illusioone, justkui võiks Eesti saavutada kodanike vaba liikumise Euroopa Liidus. Kui huvi on, siis võime meie kehtestada omalt poolt vastumeetmed liikumise piiramiseks, kuid minu hinnangul pole see otstarbekas.
ANDRES TARAND
Riigikogu väliskomisjoni esimees, Mõõdukad
Tõepoolest tuli peatükkide sulgemise arvu osas Eestile eelmise aasta teisel poolel seisak. 2001. aasta esimesel poolel tabas sama Poolat. Tegelikult ei ole sellised edetabelid sisuliseks argumendiks. Asju tuleb lahendada. Üheks takistuseks on olnud maksupoliitika ? esiteks tax-free, mida me nagunii ei saa, ja teiseks ettevõtte tulumaks, kus Euroopa Liit näeb ebaausat konkurentsi. Need asjad on seisnud pigem rahandusministeeriumi kui üldise tahte taga. Ettevõtte tulumaksu taastamisest pole palju räägitud, kuna see oli üks Reformierakonna trumpe. (EPL, 23.01.02)

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele