Kommertspankade väljastatud laenude maht kahanes Eesti Panga andmetel detsembris 5,9, 40,69 miljardi kroonini, olles novembris kerkinud 4,6, 43,26 miljardi kroonini. Järsud liikumised toimusid novembris ja detsembris ka kroonilaenude keskmiste intressidega. Novembris kukkus kroonilaenude kaalutud keskmine intress võrreldes oktoobriga 3,09 protsendipunkti, 5,60 protsendini. Detsembris kasvas see aga 4,19 protsendipunkti võrra, 9,79 protsendini. Nii kõrge oli kroonilaenude kaalutud keskmine intress viimati septembris 1999.
Suures osas on siin tegemist statistilise moonutusega. Nimelt kajastuvad pangandusstatistikas ka liisingufirmadele antud laenud. Suuremad liisingufirmad on aga samal ajal suurpankade tütarettevõtted. Seega moodustavad märkimisväärse osa (kuni kolmandik) laenuportfellist oma tütarettevõtetele antud laenud. Detsembris kahanes finantsasutustele antud laenude jääk 20, mis on ka pankade koondportfelli kahanemise põhjuseks. Nii äriühingutele kui ka eraisikutele antud laenude maht detsembris tegelikult kasvas.
Adekvaatse pildi saamiseks võiks Eesti Pank mõelda pangandusstatistika metoodika muutmisele. Siis vast ei tekiks niisugust olukorda, kus statistiliselt on laenujääk kõvasti vähenenud, lõpptarbijate laenuportfellid on aga kasvanud.
Laenu ja liisingutabelid on esitatud PDF formaadis, kui Teie browser ei toeta seda formaati soovitame installeerida siit oma arvutisse
Adobe Acrobat ReaderSeotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.