Esmapilgul võib tunduda loogiline, et kui Euroopa tööturg meile 2-7 aasta jooksul avaneb, on palgatõus suhteliselt kiirem haritud töötajatele. Tegelikult võib aga tõsiasjaks osutuda, et just paljudel lihttöölistel on hõlpsam minna tööle kõrgemat palka maksvatesse riikidesse, kuid haridust nõudvatele positsioonidele on välismaale minek keerulisem. Seda seetõttu, et keerulisemaid teadmisi nõudvad töökohad tahavad reeglina saada töötajalt midagi, mida võiks nimetada kultuuriliseks tagapõhjaks, või oskust kohanduda kiiresti klientide eripäraga.
Euroopa Liiduga ühinemisel võib tekkida olukord, kus lühiajalises perspektiivis lahkub rohkem vähem haridust omavaid töötajaid ja tööturul tekib nende puudus. Selle tulemusena võib aga tõusta nende töötajate palk hoopiski kiiremini kui kõrgemalt haritud töötajatel, sest Eesti tööandjad on sunnitud madalama astme töötajate palku tõstma, hoidmaks just lihtsamate tööde tegijaid kodumaal.
Võib väita, et võimalik kasvav töötajate ränne jõukamatesse riikidesse Euroopa Liidu tööturu avanedes tuleb Eestile ainult kasuks. Esialgu töötajate kogemused ja oskused paranevad ning ilmselt tõuseb ka tootlikus, kui on võimalus töötada erinevates keskkondades. Võimalikult palju rännata ja õppida, et siis seda kodumaal ära kasutada, on eestlaste jaoks parim lahendus. Kuigi vaadates Euroopas toimuvaid protsesse ja statistikat, ei tule esialgu töötajate ränne ilmselt väga suur. ELi statistika osutab, et näiteks võrreldes USA osariikidega töötab väga väike hulk inimesi teistes liikmesriikides.
Eesti tööturg on juba suuresti mõjutatud rahvusvahelisest majandusest ja liitumisootustest ELiga, kuid järgmise 2-3 aasta mõju on ilmselt suurim, kuna saab selgeks, kuidas ja millistel tingimustel lõplik liitumine toimub. Eelöelduga seonduvalt tasub meil pöörata tähelepanu eelkõige kahele küsimusele, millest esimene seondub tööjõu liikuvuse ja ümberõppega ning teine palgapoliitikaga.
Esiteks paistab, et lähiajal ei pruugi Eestis puudus tulla kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust, vaid suhteliselt suuremat palgahüpet otsima suunduvatest kesk- ja alampalgalisest töötajaskonnast, siis tuleks analüüsida, kui suureks võib kujuneda töötajaskonna defitsiit ja kuidas seda leevendada. Ilmselt ei aita siin regulatiivsed töötasu tõstmised. See tähendaks aeglasemalt ümberkujunevatele ettevõtetele tööjõu puudust ja ei ole realistlik oodata, et me suudame oma töötasud viia tasemele, kust tootlikum tööjõud hakkab rikkamatest riikidest siiapoole voolama.
Teiseks tasub arvestada, et Euroopa Liidu tööturu avanedes jääb palgakasvu suunama tootlikkuse kasv, ehkki Eesti töötajate võimalus töötada teistes liikmesriikides soodustab tootlikkuse kasvu kiirenemist. Siin võivad aga meid ees oodata mõned ?meeldivad? lõksud.
Näiteks võib tekkida soov tõsta toetused tööotsijatele tasemele, mis rikastes riikides ei tundu sugugi liiga kõrge. Teine lõks oleks toetuste sidumine elatustasemega, kuna reeglina toetused juba on rikastes riikides ka proportsionaalselt kõrgemad kui arenguriikides. Sarnaselt võidakse väiksemaid oskusi nõudvatele ning lihtsamat ja odavamat tööd tegevatele inimestele hakata taotlema suuremat palgatõusu.
Eestit ootab Euroopa Liidu turuga liitumisel mõõdukas palgatõus, mis väljendatuna reaalpalgas ei tohiks aga ületada tootlikkuse kasvu rohkem kui 1-2 aastat. Siinjuures tasub eelkõige silmas pidada riiklike regulatsioonide ja ametühingute rolli. Mõlemad võivad püüda asju paremaks teha kiiremini, kui turuprotsessid võimaldavad. Nii osutaksid nad aga karuteene oma riigi ettevõtjatele ja töötajatele, kuna kapital hakkab otsima efektiivsemat ja kasumlikumat riiki.
Tööjõuturuga seonduvate küsimuste puhul tasub arvestada, et ehkki Eesti on rahvastiku struktuuri ja haridustaseme poolest sarnane teiste Euroopa riikidega, peavad vähem jõukad riigid olema ettevaatlikumad kui rikkad, et mitte kaotada oma konkurentsivõimet.
Artikli aluseks on 30. jaanuaril Ettevõtja Eurofoorumil peetav ettekanne.
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.