Riigikassa osakonnajuhataja Ülle Mathieseni sõnul võib riik Eesti Merelaevanduse (ESCO) omanikult ESCO Holdingult praeguseks 178,5 miljoni kroonini ulatuvast erastamisvõlast mingi osa kätte saada kas aktsiapaki müügi või pankrotimenetluse kaudu.
Rahandusministeerium on teinud ESCO Holdingule pankrotihoiatuse ja võib iga hetk teha avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Pankroti vältimiseks on Merelaevanduse omanikud pannud ettevõtte ligi 260 miljoni krooni suuruse nimiväärtusega aktsiad müüki 27 miljoni kroonise alghinnaga. Müügihinnast tagatakse riigi nõue pandiga tagatud 20 protsendi osas eeliskorras, ülejäänu aga alles viiendas järgus. Kui palju on riigil lootust raha kätte saada, ei osanud Mathiesen öelda, kuid kinnitas, et ametnikud teevad kõik riigi huvide kaitseks. ?Kui meid Eesti riigi esindajana müügitehing ei rahulda, võime sellele veto panna,? lausus ta. Samas leidis ametnik, et sisuliselt pankrotis olevalt firmalt on raske kõigi võlgade tasumist loota.
Mathiesen rääkis, et ESCO omanikud on pakkunud riigile ka võimalust konverteerida oma võlg aktsiakapitali ja hakata uuesti laevafirma aktsionäriks, kuid see ei tule tema hinnangul kõne allagi.
Mathieseni sõnul on ESCO Holdingul neli suurkreeditori, neist suuremad Eesti riik 178,5 miljoni ja Ühispank ligi 100 miljoni krooniga. Äripäevale on teada, et võlausaldajate hulka kuulub ka ESCO. Emafirma ESCO Holding laenas oma tütrelt ehk ESCO-lt raha eelmise 150 miljoni kroonise erastamisvõla tasumiseks ja see raha on tänaseni tagasi maksmata.
Uue valitsuse majandusminister Liina Tõnisson tõdes, et Merelaevanduse erastamise võib kanda ebaõnnestumiste hulka, mille eest riigil tuleb tasuda valusat õpperaha. ?Tahaks uskuda, et minu eelkäija, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson tegi selle erastamisega seoses kõik Eesti riigile parima tulemuse saavutamiseks,? lausus ta.
ESCO Holdingu 80 protsendi aktsiate omaniku Baltic Sea ASA suuromanik Norra firma Tschudi & Eitzen on avaldanud soovi osaleda järgmisel nädalal toimuval ESCO aktsiate enampakkumisel ja saada ettevõtte ainuomanikuks.
Tschudi & Eitzeni juhatuse esimees Axel Eitzen sõnas, et firma eesmärk on ettevõttesse raha investeerida. ?Eesti Merelaevandus vajab investeeringuid, ent praegune omanik ei suuda seda võlgade tõttu teha,? selgitas ta.
Eitzen tunnistas, et kui tehingut ei sooritataks, siis saaks kreeditorid võtta ESCO Holdingult ESCO aktsiad ning Tschudi & Eitzen jääks ettevõttest ilma. Ta lisas, et tema juhitaval firmal pole otstarbekas investeerida Eesti Merelaevandusse selle omanikfirma kaudu, kuna sel on probleeme likviidsusega. ?Meil on Eesti Merelaevandusega seoses pikaajaline nägemus,? kinnitas norrakas. Kui palju on kavas ettevõttesse investeerida, ei soovinud ta öelda.
Kuni 1. novembrini tegeles Merelaevanduse erastamisega erastamisagentuur. Sel ajal tegi ESCO Holding korduvalt avaldusi võla tasumise tähtaja edasilükkamiseks ja üks omanikest andis ka täiendava garantii, mille käikuandmisega palusid aga omanikud viivitada.
Riigikassa osakonnajuhataja Ülle Mathieseni hinnangul oli ESCO erastamise skeem algusest peale nõrk, sest erastamiseks moodustati eraldi aktsiaselts, millel polnud mingit majandustegevust ja puudus ka oskusteave firma arendamiseks. 30 aktsiaist jäi esialgu riigile ja müüdi hiljem 300 miljoni krooni eest, millest 150 miljonit tasus ESCO Holding kohe, ülejäänu maksmise tagatiseks pantis aga riigile 20 protsenti kogu ESCO aktsiapakist.
Eelmise aasta augustis ostis Tschudi & Eitzen ESCO Holdingu omanikeringist välja USA investoreid koondanud Stanton Capitali ja lubas kaasata ettevõtte pankrotieelsest seisundist väljatoomiseks täiendavat omakapitali. Nõukogu liige Olev Schults teatas tollal, et ESCO Holding on kõigi oma kreeditoridega võlgade tasumise osas kokkuleppele jõudnud.
Eesti Merelaevanduse laevastik on erastamisest möödunud nelja ja poole aastaga kahanenud rohkem kui poole võrra, koosnedes täna veel vaid veidi rohkem kui 20 laevast. 2000. aastal sai ettevõte pisut üle miljardi kroonise käib juures 400 miljonit krooni kahjumit, palju parem pole ka möödunud aasta tulemus.
ESCO parimad laevad müüdi pärast erastamist odavalt erinevaile Milleeniumi nime kandvatele maksuvabadele firmadele. Samas rentisid norrakatest omanikud oma laevu ESCO-le. Selline omanikelt renditud laev oli näiteks Kristina Baltica. Üks ebaõnnestunud tehing oli seotud laeva Neptun omandamisega. ESCO maksis selle eest 5,8 miljonit USA dollarit, kuid müüs selle kaks aastat hiljem 3 miljoni dollari eest. Firmale tõi suurt kahju ka Kaliningradi ja Taani vahel kulgeva pankrotis laevaliini ostmine.
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.