?On tunda, et piraattarkvaraga kauplemine on internetti üle kolimas,? sõnas maailma suurima tarkvaratootja Microsofti volitatud maaletooja ASi IT Tarkvara juht Toomas Neemre. ?Näiteks kui tuli Microsofti uus operatsioonisüsteem Windows XP, siis oli ta kiiresti ka veebikeskkonnas olemas väga madala hinnaga. Neti kaudu on mõnus anonüümselt tarkvara osta, see on ahvatlus väiksemate ja keskmiste ettevõtete jaoks.?
Eelmise aasta aprillist teeb piraatlusega võitleva organisatsioon Business Software Alliance (BSA) koostööd internetiteenuste pakkujatega, mille käigus suletakse koduleheküljed, kus illegaalset kaupa pakutakse.
BSA Eesti komitee tegevjuhi Ahti Leppiku sõnul suleti mullu 84 kodulehekülge ja tänavu jaanuaris 45 kodulehekülge, mis pakkusid kas allalaadimiseks või müügiks arvutiprogrammide piraatkoopiaid.
?Kõige rohkem lehekülgi suleti hot.ee ja zone.ee serverites,? sõnas Leppik. ?Selle aasta üks prioriteetidest ongi tegeleda tõsisemalt internetis pakutavate piraatkoopiatega.?
Leppiku sõnul pakutakse kõige rohkem illegaalsel viisil Adobe, Macromedia, Microsofti, Symanteci tarkvara ja mängudetootjate Electronic Artsi, ID Software?i, Blizzardi, Sierra tooteid.
Hot.ee serveri omaniku ASi Eesti Telefon meediasuhete juht Ain Parmas ütles, et hot.ee?s pandi 2001. aasta jooksul kinni 200 lehekülge, kus pakuti illegaalselt muusika- ja videofaile, mänge ning piraattarkvara.
?Algul pöördume kodulehekülje omaniku poole hoiatusega, selliseid pöördumisi oli aastas 400,? sõnas Parmas. ?Pooled inimesed koristasid illegaalsed failid ise ära.?
Ahti Leppiku sõnul ei tehtud eelmisel aastal seoses tarkvarapiraatlusega ühtegi kohtuotsust, kümmekond asja on aga praegu kohtus arutusel.
?Toimus paar suuremat reidi, kuid kuna kohtuotsuseid veel pole, siis ei saa neid kommenteerida,? sõnas Leppik. ?Kuid ka sel aastal jätkub kindlasti politsei reididel osalemine, et kontrollida tarkvara kasutusõigust.?
Siseministeeriumi sisejulgeoleku poliitika osakonna juhataja Lauri Tabur ütles, et kuigi eelmisel aastal on piraattarkvara konfiskeeritud valdavalt vaheladudest ja avalikest müügikohtadest ehk turgudelt, on konfiskeeritava kauba kogused kahanenud.
?Võrreldes möödunud aastatega on avalik, traditsiooniline piraatkaubandus kadumas, seetõttu on vähenenud ka politsei poolt kauplejatelt ära võetud kauba hulk.? nentis Tabur. ?Arenemas on varasemast tunduvalt komplitseeritumad piraatkauba müügikanalid ? eelkõige internet ja personaalkaubandus turgudel.?
Politseireidide arv ei ole oluliselt vähenenud, küll aga on märgatavalt vähenenud iga reidiga kättesaadava piraattoodangu kogus, lisas Tabur.
?Statistikas kajastub selgelt suurte piraatluskeskuste kontrolli alla saamine,? ütles Tabur. ?Kui varasemal ajal sai iga reidiga neisse kohtadesse kätte tuhandeid ühikuid piraatkaupa, siis praeguseks on olukord selline, et ilma pikema jälitusmenetluseta võib reid hoopis ebaõnnestuda.?
Lauri Taburi sõnul tahab siseministeerium selleks aastaks koostöös politseiameti ja autoriõiguste ühinguga leppida kokku piraatlusevastaste reidide miinimumkava.
Ahti Leppiku sõnul ulatub uuringufirma Datamonitor andmeil tarkvarapiraatluse tase Eestis 69 protsendile, Lätis 75 protsendile ja Leedus 76 protsendile. Soomes on tarkvarapiraatluse tase aga 29 protsenti, Taanis ja Suurbritannias 26 protsenti.
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.