Praegu kehtiva kogumispensionide seaduse järgi saaks avaldusi teise sambaga liitumiseks vastu võtma hakata juba 1. märtsist. Et aga rahandusministeerium venitas tagatisfondide seaduseelnõu väljatöötamisega, sai riigikogu selle esimesele lugemisele võtta alles eile.
Eelnõu kohaselt lükkuks teise samba käivitumine kuu aja võrra edasi 1. aprilliks. Seega kõigi nende, kes liituvad enne 31. juunit, sissemaksed pensionikontole algavad augustis.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Meelis Atonen sõnas, et loodetavasti võtab riigikogu seaduse ikka enne märtsikuud vastu. ?Ma ei taha mitte mõeldagi, mis siis saab, kui mingite ootamatuste tõttu me seda vastu ei võta.?
Enne seda on potentsiaalsetel fondihalduritel keeruline oma toodet kokku panna, sest pole teada, millised garantiiskeemid hakkavad olema. Pensionifonde hakkavad ilmselt moodustama Hansapank, Ühispank, Sampo, LHV, ERGO ja Seesam.
Seesam Elukindlustuse juht Taivo Saar nentis, et pankadel on muidugi teatud eelised, kuid avaldas lootust, et selts suudab klientides usaldust äratada just seetõttu, et on pensionikindlustuse osas saavutanud liidripositsiooni. ?Kui me pensionifondide turul 10?15protsendilise osaluse suudame saavutada, siis on hästi.?
Tagatisfondide seadus paneb paika neljaastmelise tagatissüsteemi. Tootlusele see garantiid ei anna.
Poolas näiteks tehti nii, et kõige halvem fond ei tohi olla turu keskmisest tootlusest halvem mingi protsendi võrra. Hansapanga Investeerimisfondide portfellihalduri Paavo Põllu sõnul tähendas see seda, et kõik pensionifondid hakkasid joonduma turuliidrite järgi ja kõikide fondide portfellid muutusid suhteliselt sarnasteks ja inimeste jaoks valikuvõimalus ahenes.
?Eestis annavad investeerimispiirangud ja riskide hajutamise nõuded ise juba garantii, et fondi tootlus oleks tagatud.?
Eestis kehtima hakkav tagatisskeem katab sellised kahjud, mis on tekkinud fondihalduri seaduserikkumise tagajärjel. Sellisel juhul läheb tagatiseks kõigepealt fondihalduri enda 2protsendiline osalemiskohustus pensionifondis. Järgmise tagatisena tuleb mängu fondihalduri omakapital, mis esialgu on 30 mln ja hiljem tõuseb 45 mln kroonini. Kui sellest ei piisa, siis võetakse raha tagatisfondist, kuhu kõik turuosalised teevad sissemakseid. Neljandaks garantiiks on riik, kes garanteerib või annab ise tagatisfondile laenu. Fondist hüvitatakse kõik summad, mis on kuni 10 000 eurot. Üle 10 000eurose summa puhul on hüvitamise määr 90.
?Otsus on suhteliselt oluline inimeste jaoks, sest kui nad korra on otsustanud liituda, siis on nad sellega pensionieani ka seotud,? sõnas Paavo Põld.
?Kui ma olen näiteks 20aastane, siis on kindlasti olulisem kapitali kasv ja vähem teeb muret aktsiaturu kõikumine,? ütles Põld. Sellisel juhul võiks valida fondi, mis investeerib maksimaalselt lubatud 50 aktsiatesse. ?Samas vanemasse ikka jõudes valiksin sellise fondi, mis investeerib võlakirjadesse, et vältida oma kogutud vara kõikumist nendel viimastel aastatel enne pensionile minekut.?
Seotud lood
Pro Kapital Grupp AS asutati 1994. aastal Itaalia ettevõtja Ernesto Preatoni visionaarsel eestvedamisel, nähes võimalusi okupatsioonijärgsel, ent siiski tärkaval Baltikumi turul. Märgates nii Balti riikide kui ka Skandinaavia ja Mandri-Euroopa kultuurilisi ja majanduslikke sarnasusi, kasutas Preatoni ära esmaklassiliste maatükkide soodsat kättesaadavust – strateegiat, mis seisnes suure arendusportfelli omandamisel ning pani ühtlasi vundamendi tänasesse ulatuvale eduloole.