Järgneval 20 aastal on vaid 37protsendiline tõenäosus, et Ühendriikide aktsiate tootlus ületab võlakirjade tootluse, vahendas Reuters Deutsche Banki esmaspäeval avaldatud uurimust.
Parem ei ole olukord ka teistel turgudel, sest sama analüüsimudelit kasutades jõuti järeldusele, et tõenäosus, et aktsiad suudaksid järgneva 20 aasta jooksul võlakirjaturu tootlust edestada, langes Suurbritannias 44 protsendile 1990ndate aastate alguse keskmiselt 60?70 protsendi tasemelt. Saksamaal on tõenäosus vastavalt 47 varasema 60?70 asemel.
?Praeguste hindade juures on aktsiad ülehinnatud. Me usume, et järgneval kümnel aastal võivad aktsiad olla madala tootluse ja kõrge riskiga investeeringud, mis peaks viima varade ümberjaotamisele aktsiaturgudelt võlakirjaturgudele,? lausus Deutsche Banki võlakirjaanalüüsi juht Jamil Baz.
Olukord on praktiliselt pretsedenditu. Viimasel 160 aastal pole panga sõnul olnud ühtegi 20aastast perioodi, mil aktsiaturgude tootlus oleks jäänud alla võlakirjade tootlustele.
?Üleüldine konsensus on olnud, et 20aastases ajaperspektiivis ületab aktsiate tootlus kindlasti võlakirjade oma,? kirjutas Baz. ?Meie analüütikud näitavad, et tõenäosus, et aktsiaturu tootlus ületab võlakirjade oma, on viimase nelja aastaga oluliselt kahanenud.?
Deutsche Bank kasutas oma esmaspäeval avaldatud võlakirjade ja aktsiaturu tootluste võrdlevas analüüsis järelduste tegemiseks mitmeid matemaatilisi mudeleid.
Uudisteagentuur Reuters kirjutas ka analüüsi tagamaadest. Ühendriikide aktsiaturu mõõdupuuks oleva S&P 500 indeksi dividenditootlus on kukkunud 1,3 protsendile, olles allpool viimase 50 aasta keskmist 3,5 protsendi taset.
Sellest järeldavad analüütikud, et madal aktsiate kogutootlus jätkub terve aastakümne.
Deutsche Banki analüüsi tulemusena võivad investorid oodata aktsiaturult järgneva 20 aasta jooksul keskmiselt 7,3protsendilist tootlust, mis on saadud, arvestades 1,3protsendilist dividenditootlust, 3,4protsendilist USA majanduskasvu ja 2,6protsendilist inflatsioonimäära.
Lisaks on aktsiate tootlus olnud väga kõrge alates 1982. aastast, mis on analüütikute sõnul inflatsiooni ja pikaajaliste intresside languse tulemus, millelt aga enam suurt langust ei oodata.
Kolmandaks põhjuseks on Deutsche Banki hinnangul külma sõja lõpp, pärastsõjaaegse põlvkonna tugev aktsiatesse investeerimine ning USA aktsiaturu sõbralik eelarve- ja rahanduspoliitika, mis tõenäoliselt ei kordu. Aktsiaturgude tootlus oli 1981. kuni 2000. aastani 12,57.
Teenimisvõimaluste vähenemine USA aktsiaturul suurendab aga tõenäoliselt huvi Euroopa aktsiaturgude vastu.
Kawe Kapitali portfellihaldur Kristjan Hänni märkis, et arvestades esitatud argumente, võib Deutsche Banki analüüsi seisukohtadega igati nõus olla.
Teisalt ei pruugi tegelikkus analüüsiga kokku langeda. ?20 aastat on väga pikk aeg. Kui selle aja jooksul võlakirjade tootlus kõvasti langeb, näiteks 1 protsendini, siis teooria enam ei kehti, sest raha voolab aktsiaturule,? rääkis Hänni.
Kristjan Hänni tõdes, et Deutsche Banki hinnangud ei kehti Eesti turu kohta. ?Et analüüsi väited ka Eesti turu kohta kehtima hakkaks, peaks siin toimuma 3-4kordne hinnatõus,? kinnitas Hänni.
Deutsche Banki analüüs ei ole ainuke, mis näitab aktsiaturgude tootluse edasist vähenemist. Varasemate uurimuste kohaselt on prognoositud, et senine ajalooline aktsiaturgude keskmine 12 aastatootlus väheneb 9 protsendile.
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.