Tuntuim tumeda viinamarja sort maailmas Cabernet Sauvignon (CS) on on pärit Prantsusmaalt Bordeaux? piirkonnast.
Paksu kestaga marjad on väikesed, sinkjad, andes tugeva parkainega sügavpunase mahla. Et mari küpseb hilja, tekib põhjapoolsetes regioonides tihti raskusi kvaliteetse saagi saamisega.
Bordeaux? piirkonna veinide valmistamiseks segatakse CSi põhiliselt Merlot? ja Cabernet Franci marjadest valmistatud veinidega. Küpsed veinid on tuntud oma pikaealisuse poolest. Kollektsionäär võib leida joomiskõlblikke veine 1893., 1929., 1945., 1961., 1982., 1986., rääkimata 1989. ja 1990. aasta lõikusest. Hilisemad aastakäigud on joomiseks liiga noored ja peavad ootama vähemalt 5?10 aastat. Et kuulsal Mouton-Rothschildi veinimõisal oli 1893?1993 vaid kuus hiilgeaastat, siis pani see veinimeistreid nuputama, kuidas kehva ilmaga aastal teha head veini, ja 1982. a võtsid juhtivad veinimõisad kasutusele uued meetodid kvaliteetsete veinide valmistamiseks.
Bordeaux? muutused sundisid ka ameeriklasi ümber hindama oma veiniviljeluse meetodeid, et parkainerikaste monstrumite asemel valmistada aromaatseid ja pehmeid veine. Järgnenud 1985., 1987., 1990., 1994., 1995., 1996. aasta ongi andnud suurepäraseid veine. Eriliseks näib kujunevat 1997. aasta lõikus. Paari aasta pärast on neid tippveine paras proovida, kuid eluiga võib neile vabalt lisada veel 20 aastat.
Autor: Rein Kasela
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.