2001. aasta kokkuvõttes ületasid valitsussektori eelarvesse laekunud tulud tehtud kulutusi 396,3 miljoni krooni võrra.
Keskvalitsuse tulud ületasid tehtud kulutusi 1,06 miljardi krooni võrra, samas olid omavalitsuste eelarved eelmisel aastal 592 miljoni krooni suuruses puudujäägis. Detsembris eraldi arvestatuna ulatus valitsussektori defitsiit 771,6 kroonini. 2001. aasta valitsussektori ülejääk moodustas prognoositavast sisemajanduse koguproduktist 0,4%.
Valitsussektori konsolideeritud tulude maht ulatus aasta lõpuks 34,89 miljardi kroonini ehk eelarve täitus 103,2% ulatuses. Detsembris laekus tulusid 3,04 miljardi krooni suuruses summas, mis aastaeelarvest moodustab 9,0%. Maksudest laekus eelarvega võrreldes enim ettevõtte tulumaksu (131,3% eelarvest), sotsiaalmaksu laekus 103,0%, käibemaksu 102,2%, üksikisiku tulumaksu 100,8% ja aktsiise 100,1%.
Muude tulude laekumine täitis aastaeelarve 11 kuuga. Aasta kokkuvõttes laekus kapitalitulusid (peamiselt tulu vara müügist) 109,2% ning mittemaksulisi jooksvaid tulusid 108,4% (peamiselt riigiettevõtete dividendid).
Tulusid laekus detsembris keskmisest enam tänu üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu keskmisest suuremale laekumisele. Selle põhjuseks on detsembris tavapäraselt makstavad kõrgemad töötasud.
Valitsussektori konsolideeritud kulud moodustasid aastaga 34,50 miljardit krooni ehk eelarvest oli kulutatud 101,2%. Detsembris eraldi arvestatuna ulatusid kulutused 11,2%ni eelarvest. Võrreldes aastaeelarvega kulutati eelarves ettenähtud summa peaaegu kõikide kululiikide lõikes. Detsembris kulutati keskmisest enam töötasudele (kuuga 13,4% eelarvest), kaupade ja teenuste ostudeks (13,5%) ja kapitalikuludele (14,4%).
2000. aasta lõpuks ulatus valitsussektori defitsiit 879,6 miljoni kroonini ehk oli 1,0% 2000. aasta SKP-st. Valitsussektori konsolideeritud tulude maht oli 2000. aasta 12 kuuga 30,73 miljardit krooni ehk 2001. aasta tulude laekumine oli eelneva aastaga võrreldes 13,6% kõrgem. Samas suurenesid valitsussektori kulud võrreldes 2000. aastaga 9,1%, ulatudes toona 31,61 miljardi kroonini.
Valitsussektori eelarve sisaldab keskvalitsuse ning kohalike omavalitsuste eelarveid. Keskvalitsuse eelarve koosneb riigi, riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse eelarvetest.
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.