Hiiumaad ja Jõgevamaad ühendab aeglane areng

Ettevõtteid, kes suutsid oma käivet või kasumit kasvatada kahe aastaga vähemalt 50%, ehk gasellettevõtteid, oli nii Hiiu- kui ka Jõgevamaal 2000. aastal vaid kaheksa.

Hiiumaa arengu pidur on sõltumine praamiühendusest. Gaselli TOPi jõudnud plastmasstoodete valmistaja ASi Plastiktoos juht ja omanik Jaan Brikker tõdeb, et praamiühendus on kalliks tehtud ning ajab üles ka toodangu hinna. See aga omakorda peletab eemale võimalikud investorid. ?Kui meie firma oleks Rohuküla kai peal ja seda praamiühendust vahel ei oleks, siis oleks meil tunduvalt lihtsam konkureerida,? räägib Brikker. Tema sõnul paneb praamihindade ootamatu, tavaliselt enne suvehooaega toimuv hinnatõus põntsu ka turismiettevõtlusele, kuna turistid ei oska neid hinnamuutusi ette planeerida. Kui kolm kuud reisi ette planeerides on üks hind, sadamasse jõudes selgub aga, et hind on tõusnud, siis pöörduvad paljud turistid tagasi.

Teine probleem on kvalifitseeritud tööjõu puudumine saarel. Kuna Hiiumaast on kujunenud plastmassitööstuse Räniorg, siis on ettevõtted koos maavalitsusega asunud otsima võimalusi korraldada Hiiumaal ülevabariigilist plastmassimehhaanikute koolitamist. Kokku on saarel seitse plastmassitööstust ja möödunud aastal olid investeeringud sellesse sektorisse saarel kõige suuremad.

Investoreid aitaks Brikkeri arvates Hiiumaale meelitada võimalus osta mereäärset maad. ?Kui neil oleks siin oma suvekodu, siis tekiks neil ehk huvi ka kohaliku ettevõtluse vastu,? lausub Brikker.

?Jõgevamaa on olnud traditsiooniliselt pikka aega põllumajanduslik piirkond ja tööstuse areng on siin väga tagasihoidlik,? nendib puitmaju tootva gasellettevõtte Valmeco juhataja Rein Mõts. Kuid vihjab, et Jõgeva linn on olukorra parandamiseks asunud arendama eraldi tööstuspiirkonda.

Enamik Jõgeva linna ettevõtetest on väikeettevõtted, suur on üksikettevõtjate osakaal. Siiski kirjutab Jõgeva internetilehekülg, et linnas on ka puidutööstus, naha- ja tekstiilitoodete valmistamine ning toiduainete tootmine. Et Jõgeva väikeettevõtetest areneksid välja arvestatavad tööstused, on linn asunud investeerima piirkonda, kus praegu asuvad Valmeco, Jõgeva Viljasalv jt ettevõtted. Linnapea Ants Paju sõnul on esimese investeeringuna planeeritud miljon krooni piirkonnast väljuva tee korrastamiseks.

Piirkond jääb raudtee äärde ja logistiliselt väga soodsas kohas asudes vajab häid juurdepääsuteid. Näiteks Jõgeva Viljasalv peab aastas autodega tühjaks vedama 1400 vagunit kaupa, kogu Imavere saeveski Eestisse veetav palk tuuakse raudteega Jõgevale ja veetakse sealt autodega Imaveresse, AS A. Tammel müüb Jõgeva kaudu mujale Eestisse põllumajandustehnikat. Seda kaubavahetust peaks veelgi soodustama plaan arendada Jõgeva Viljasalvest välja logistikakeskus koos tollilaoga. Juba on piirkonda suudetud meelitada ka ühe Soome õmblustööstuse tootmine, kes jätab Soome vaid tootearenduse. Laiendades oma Jõgeval asuvat tütarfirmat, hakatakse seal valmistama riietust Soome sõjaväele.

Suurima hüppe kiiresti arenevate ettevõtete arvult on teinud Ida-Virumaa, kus aastaga on gasellettevõtete arv kahekordistunud. 2000. aastal oli seal kokku 34 gaselli. Aasta varem oli selliseid ettevõtteid vaid 17, millega maakond oli Eestis viimaste seas.

Ida-Virumaa asemaavanem Agu Värimäe saatis toimetusse pika nimekirja põhjustest, mis on aidanud maakonna ettevõtlusel läbi teha järsu hüppe. Mõned väljavõtted nimekirjast: maakonnas on arvukas tehnilise kõrg- ja keskharidusega inimeste kogum; valmistades ette ühinemist väikeettevõtlust toetavate Euroopa Liidu struktuurifondidega, jagati eriprogrammi raames toetust 19 ettevõtjale kokku ligi miljoni krooni ulatuses; maavalitsus on koos omavalitsuste ja ettevõtete juhtidega välja töötanud Ida-Viru maakonna arengukava põhijooned aastateks 1998?2003, milles on prioriteetideks transport, haridus ja turism; koos ASiga Velsicol Eesti on maavalitsus asutanud algajaid ettevõtjaid toetava fondi.

Kiiresti arenevate ettevõtete arvu juurdekasv oli märkimisväärne ka Võrumaal, kus varasema 14 asemel oli seekord 21 ettevõtet.