Eile kella üheks Radisson SASi hotelli konverentsisaali kogunenud ajakirjanike enamik juba teadis, et uudis tuleb positiivne ja tegelikult oli selleks hetkeks dopingu B-proovi tulemus teada ka Kristinal endal. Ometi oli meie armastatuim suusaneiu oma sõbra ja manager?i Kristjan-Thor Vähi saatel saali sisenedes riietatud musta ja enam kui tõsine. Kas on põhjus viimase nädala ränkraskes paines või selles, et palju küsimusi on endiselt vastuseta? Või on Kristina mures oma maine pärast, mis vaatamata heale lõpule sai nii ehk teisiti kahjustatud?
Olgem ausad, paljud meist ei uskunud, et ühest ja samast uriinist võetud proovid võiksid nii palju erineda. Selgitused selle kohta on endiselt segased. Pingutusest väsinud ja stressis sportlane oli ennast nii-öelda kuivaks sõitnud ja uriini tuli koguse kättesaamiseks anda kaks korda. Hiljem ei segatud kaht analüüsi omavahel korralikult. Suurima veana tõid Eesti Suusaliidu esindajad välja Kristina soo märkimata jätmise laborisse saadetud analüüsile lisatud dokumentidesse. Kuuepäevast viivitust A-proovi positiivsusest teatamisel Eesti Suusaliidule põhjendasid asjaosalised sellega, et paberites polnud kirjas sedagi, et võistlused toimusid rahvusvahelise alaliidu egiidi all.
Kristina organismi uurinud meditsiinidoktor Kadri Matt selgitas, et Kristinal on pahandusi tekitanud aine hulk organismis loomuomaselt keskmisest palju kõrgem, millega võib seletada ka tema häid sportlikke tulemusi. Huvitav, kas seda varem siis ei teatud? ?Kristinal tuleb veel väga palju õppida, et edaspidi edukalt võimalike ebameeldivustega võidelda,? lausus doktor. Nii see kui paljud teised neil päevil kõlanud väljaütlemised viitavad mõningatele professionaalsuse puudujääkidele. Vähemalt kaks arsti on välja öelnud, et Kristina ei teadnud ise üldse, mida ta sisse sööb ja usaldas ses asjas täielikult oma pereliikmeid. Tänapäeval aga tipptasemel sporti enam koduse pohlamoosi ja herkulopudruga ei tee.
Igal juhul võivad Ðmigunide tiimi arvukad sponsorid nüüd taas rahulikult magada ? nende annetatud raha pole kaotsi läinud. Kultuuriministeeriumi asekantsleri Siim Suklese sõnul ei vasta tõele suusaliidu kinnitus, et Ðmigunid majandavad ennast sponsorite abiga põhiliselt ise. Aastal 2000 kulutas Eesti riik Kristina Ðmiguni sportliku tegevuse toetamiseks 920 000 krooni, nelja olümpiaeelse aastaga teeb see kokku 4 miljonit krooni. 5000 krooni saab Kristina kuus riigilt stipendiumi peale selle.
Tundub, et vigu, millest sest avalikkust raputanud loost õppust võtta, jagub nii Kristinale kui meie spordijuhtidele.
Seotud lood
Tööstuslikud tõstuksed on paljude ettevõtete igapäevaelu lahutamatuks osaks, tagades kaupade sujuva liikumise. Tõstuksed, nagu kõik töötavad ja liikuvad seadmed, vajavad töökindluse tagamiseks pidevat hooldamist.