• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 01.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mis on avalik ettevõte?

Avalikuks ettevõtteks saadakse aktsiate emiteerimise teel avalikkusele. See on firma börsile saamise eeldus, sest vajatakse arvukat aktsionäride ringi saavutamaks seda, et aktsia poleks lihtsalt börsil noteeritud, vaid et sellega ka tehinguid tehtaks.
Börsile tulekuks teostatakse esmane emissioon ehk esmane avalik pakkumine ehk IPO (initial public offering). Inglise keeles tähendabki avalikuks ettevõtteks saamine noteerimist börsil (going public).
Ettevõtted muutuvad avalikuks mitmel põhjusel. Ettevõte võib vajada lisakapitali olemasoleva tegevuse laiendamiseks. Firma võib soovida üle võtta mõnda börsiettevõtet, kuid raha vastu pakkuda ei taha. Selleks emiteeritakse aktsiad, noteeritakse need börsil, et ettevõttele tekiks mingi selgesti nähtav hind, et vahetada emiteeritavad aktsiad ülevõetava ettevõtte vastu, kaasates nõnda ülevõetava ettevõtte aktsionärid oma firma omanikeringi. Mõnikord viiakse firma börsile selleks, et tuumikomanik soovib väljuda ettevõtte omanikeringist või vähendada järsult osalust ettevõttes (omanik plaanib tõmbuda tagasi firma aktiivsest juhtimisest, kuna läheb pensionile või soovib hakata midagi muud tegema, ning vajab selleks kapitali).
Börsile tulevad ettevõtted tavaliselt tõusva turu ajal, mil tuumikinvestoril tekib huvi näha oma miljonit kiiremini kasvamas kui aasta lõpus firma kasumit raamatupidamises kokku arvates.
Börsil on komme ettevõtte hinna määramisel liialdada nii üles- kui ka allapoole. Kui aktsiaturg on tõusev ja ettevõtte aktsia turul popp, on ju mõnus näha omanikuna miljoneid kasvamas. Börsil olemine tähendab firma jaoks tuntuse kasvu, kuna börsisüsteemi saab saata firmateateid ja ajakirjandusel on komme samal alal ja sama suurusega tegutsevate ettevõtete korral rohkem kirjutada börsil noteeritud ettevõttest.
Avalikuks muutumisel on ka oma pahupooled. Ettevõtte tuumikomanik kardab kaotada firma üle kontroll, kuna tema osa firmas (praeguste ja tulevaste kasumite jaotamine ja sõnaõigus) kahaneb. See on Eestis väga levinud põhjus, miks ettevõtted börsile ei lähe. Mõnusam on ju nagu monopolimängus omada kõike (isegi kui see on väike osa kogu turust), selle asemel et lisakapitali kaasates saada suurem tükk turust, andes selle eest ära mingi osa ettevõttest. Ka hirmutab kohustus avaldada regulaarselt majandustulemusi, anda avalikkusele teada olulistest sündmustest, olgu need head või halvad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 10:00
Iduettevõtja: Eestis algab uus võbelus
Julgus kihutas sektori lapsekingadest kiirelt kõrgustesse
VentureWave Capitali partner Kaidi Ruusalepp ennustab Eestile lähiaastateks kolme trendi, mis märgivad uue võbeluse faasi. Algab start-up-kevad. Ka Soraineni partner Toomas Prangli näeb idusektori turu elavnemist läbi kahe trendi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele