Pärnu sadamast veetakse välja kümme protsenti Läänemere põhjaosa sadamate kaudu ekspordiks minevast puidust, Pärnust eespool on vaid Riia 28 ja Peterburi 18 protsendiga, kirjutab Pärnu Postimees.
Tahapoole jäävad Kotka, Liepaja, Klaipeda, Ventspils ja paljud teised. Tallinna sadama osa puiduveos on kuus protsenti, millega jäädakse maha ka Kundast (7 protsenti), selgus Tallinna sadama aastakokkuvõtete esitlusel.
?Põhimõtteliselt üritame Pärnu sadamaga konkureerida, aga kindlasti pole me konkurentsivõimelised niisuguse kohaliku kauba, nagu on puit ja turvas, väljaveos, sest need on väga hinnatundlikud,? ütles Tallinna sadama turundusdirektor Erik Sakkov.
Sakkovi sõnade järgi paneb kõik asjad paika raha. Puidukoormaid on kasulik saata Tallinna vaid siis, kui saaks täis panna suurema laeva.
Tallinna sadam on sügavam ja võimeline suuremaid laevu vastu võtma. Sellest aga üksi ei piisa, sest väiksemates sadamates on madalamad maksud.
Euroopa kruiisi- ehk merematkalaevu vastuvõtvate sadamate ühenduse Cruise Europe andmetel oli Tallinn 2000. aastal 74 niisuguse sadama seas viiendal kohal. Möödunud aastal külastas Tallinna 175 merematkalaeva.
?Miks ei võiks Pärnu kruiisilaevu vastu võtta ja rikkaid turiste mitmeks päevaks plaa?ile lasta? Muidugi mitte suuri aluseid, aga väiksemaid, mille süvis välja annab,? sõnas Sakkov.
Turundusjuht tõdes, et ega sadam kruiisilaevade pealt palju teeni, küll aga pakuks see võimalusi linna ettevõtjatele. Kui iga turist kulutaks linnas kas või 100 dollarit, jätaksid nad maha miljoneid kroone.
Seotud lood
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.