• OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,56
  • OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,56
  • 04.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Energia olgu avalik ettevõte

Kui president Arnold Rüütel soovitas möödunud nädalal elanikele paar miljardit arvelduskontol seisvat krooni kohalikku energiasüsteemi investeerida, tabas ta tegelikult naelapea pihta.
Eesti elanikel on tekkinud ja tuleb pidevalt juurde vaba raha, mille inflatsiooni ära sööb. Tarbimine pole rahast lahtisaamiseks alati parim lahendus. Kuigi vaba raha on kõige lihtsam kohaliku börsi kaudu ettevõtetesse investeerida, kipub valikuvõimalusi seal kogu aeg vähemaks jääma. Seega aitaks Eesti Energia kas jupiti või tervikuna börsile toomine rahvale ettevõtet, mille teenust ta päevast päeva tarbib, lähemaks muuta ja investeerimisvõimalusi avarda.
Ei maksa arvata, et avalikult erastatav Eesti Energia toob riigile vähem raha sisse ja see kahjustab ettevõtte arengut. Avalik erastamine aitab ligi meelitada rohkem asjast huvitatuid ning annab võimaluse ka kohalikule investorile.
Enamik ettevõttest peaks poliitilistel kaalutlustel jääma Eesti riigile. Nagu see on Eesti Energiast 40 korda suurema Soome energiakontserni Fortum puhul, millest 70 kuulub Soome riigile, aga mis sellest hoolimata avalik ettevõte on.
Ei saa alahinnata ka teise pensionisamba potentsiaali. Arvestades tööga hõivatute arvu ja keskmist brutopalka, moodustab eestlaste aastane palgafond 35 mld krooni, millest teise pensionisambasse saaks maksimaalselt minna 2 mld krooni aastas. Kuigi esialgu nii suuri summasi loota ei saa, oleks ka veerand sellest päris korralik summa, mis otsib investeerimist.
Häid investeerimisobjekte ei ole maailmas jalaga segada, liiatigi veel Eestis. Nii et ärme anna neid kergekäeliselt ära.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.02.25, 08:00
Tehisintellektist ja muust
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele