Uue ametliku kursi aluseks võeti 1. veebruaril Euroopa Keskpangas kehtinud dollari ja euro kurss 0,8632, mis korrutati neljaga, lähtudes liti ja dollari 4:1 kursist. Seoses uuele ankurvaluutale üleminekuga tuleb keskpangal lähiajal välja vahetada ka oma valuutareserv. See tähendab, et umbes miljardi dollari suurune reserv tuleb muuta eurodeks. Spekulatsioonide vältimiseks hoiab keskpank selle toimumisaja saladuses.
Oma avalduses ütles Leedu Pank, et liti euroga sidumise põhjuseks oli Leedu majanduse järjest tihedam integreerumine Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikide majandusega. Keskpank usub, et lähtudes väliskaubanduse ja investeeringute struktuuri arengust aitab liti uus fikseeritud kurss euro suhtes vähendada liti kõikumist peamiste kaubanduspartnerite valuutade suhtes ja loob eelduse stabiilseks majandusarenguks.
Et Leedus jääb kehtima valuutakomitee süsteem, mis välistab liti kõikumise euro suhtes, siis võib öelda, et Leedu liitus de facto eurotsooniga. ?Kuna meil on madal inflatsioon ja peaaegu ka kõik muud rahaliidu nõuded täidetud, siis mida varem euroga ühineda, seda parem,? ütles Leedu Panga monetaarpoliitika osakonna direktor Raimondas Kuodis. Leedu loodab nagu Eestigi Euroopa Liitu pääseda aastal 2004.
Seoses liti dollariseotusega oli Leedus mitu aastat räägitud ka liti devalveerimisest. Väga tugevat survet oli nii Leedu valitsusele kui parlamendile avaldanud Leedu mõjukas töösturite konföderatsioon, mis nõudis eksporditööstuse konkurentsivõime parandamiseks liti devalveerimist. Kuid peale jäi lõpuks ikkagi nende seisukoht, kes väitsid, et devalveerimisega minetaks Leedu välisinvestorite silmis usaldusväärsuse ja see oleks hullem kui devalveerimisest saadav võit. Seepärast ei toimunud liti kursi korrigeerimist ka euroga ümbersidumisel, ehkki vahepeal selle võimalusega spekuleeriti.
1994. aastal, kui Leedu erinevalt Eestist liti ankurvaluutaks dollari valis, täitis dollar suurepäraselt talle pandud ülesandeid, ütles Vilniuse Panga analüütik Alge Budryte. Tollal oli Leedu kaubavahetusest üle 40 seotud SRÜ riikidega, kellega arveldus käis dollarites, lisaks oli Leedu ühiskonna dollariseerituse tase kõrge. Kuid valuutakomitee süsteemi tõttu, mida peetakse Leedu kõige õnnestunumaks reformiks, sest see on aidanud taltsutada inflatsiooni ja alandada intresse ning tagada stabiilsust finantsturgudel, hakkas dollari ja selle mõjul ka liti tugevnemine euro suhtes tekitama Leedu eksportööridele järjest suuremaid probleeme Euroopas.
Eriti keeruliseks muutus olukord pärast 1998. a Venemaa finantskriisi, kui SRÜ turg kukkus ära ja tööstusringkonnad mõistsid vajadust suunata eksport läände, Euroopasse. Samal ajal dollar aga üha tugevnes. Kaubavahetuses paari aastaga toimunud järsku pööret näitab statistika: 1998. a oli SRÜ ja ELi osakaal Leedu kaubanduspartnerina vastavalt 40 ja 38 ning 2001 19 ja 48,4.
?Kaubavahetuse muutumise tõttu kujunes liti euroga sidumine Leedu majandusele eluliselt tähtsaks,? ütles Alge Budryte. ?Kuid tuleb tunnistada, et liti ümbersidumisel on nii võitjaid kui kaotajaid. Probleemid kaovad neil, kes ekspordivad või impordivad eurode eest ja katavad suurema osa kuludest littides. Neil aga, kes saavad suurema osa tuludest dollarites, pärast 2. veebruari valuutarisk kasvab. Kuid nagu maailmas nii ka Leedus muutuvad valuutakursiriskide maandajana järjest populaarsemaks derivaatinstrumendid. Nii kaaluvad liti ümbersidumise tulud kindlasti kulud üles.?
Teine Vilniuse Panga analüütik Gitanas Nauseda ütles, et probleeme võib tekitada ümbersidumise hetkel euro liigne nõrkus dollari suhtes, mis võib suurendada liti ostujõudu ja muuta selle üleliia tugevaks. ?Meie eksportööridele ei pruugi see tulla kasuks. Kuid sellest tähtsam on siiski eurotsooni stabiilse kaubanduskeskkonna ühinemine.?
Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu ütles Eesti ja Leedu seisu võrreldes, et Eesti tegi 90. aastate algul, mil peamiste kaubanduspartneritega käis arveldus dollarites, julge otsuse, kui sidus krooni Saksa margaga. See oli üks põhjus, miks Eestil õnnestus kogu 90. aastate vältel kaubavahetust suurendada ja kiiremini ümber korraldada oma eksport ELi, millega Eesti kaubavahetusest on seotud juba üle 60.
Veikko Maripuu sõnul oleks Leedu võitnud, kui oleks liti ümbersidumise teinud kas 1998. a lõpul või 1999. a algul kohe pärast Venemaa kriisi. ?Aga kes oskas tollal arvata, et dollar nii tugevaks läheb.?
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.