Et umbkaudseltki arvutada, kui palju peaks metsa müügist riigile makse laekuma, tuleks teada aastast raiemahtu. Selle kohta annavad kaks autoriteetset ametkonda, statistikaamet ja Eesti Metsakorralduskeskus, erinevaid numbreid, mis puidu väärtust hinnates tekitab enam kui miljardi krooni suuruse vahe.
Kui statistikaameti andmeil raiutakse meil aastas erametsas ligikaudu 3,7 miljonit tihumeetrit, siis metsakorralduskeskuse andmetel 8 miljonit tihumeetrit. Arvestades keskmiseks kasvava metsa väheväärtusliku kännuhinna, mõnisada krooni tihumeetrilt, saame vaheks enam kui miljardi krooni väärtuses puitu.
Eestis ei puudu mitte ainult kindel info raide mahu kohta, vaid ka musta puiduturu uuringud. Politseiallikad märgivad pessimistlikult, et ausalt müüakse Eestis kõige enam 15 ehk heal juhul miljon tihu raiutud metsast.
Möödunud aasta 11 kuu metsamaterjali käive oli maksuameti andmetel käibedeklaratsioonide järgi 176 miljardit 656 miljonit krooni. Summa sisaldab ka importpuidu käivet. Riigile pidanuks mullu seega ainult puidult laekuma kümmekond miljardit käibemaksu.
Kui palju riigikassasse tegelikult maksu laekus, jääb esialgu teadmata. Väljaarvutamine eeldaks maksuameti nõuniku Koit Luusi kinnitusel pikemat analüütilist tööd.
Lisaks võib ainult oletada, kui suur osa puidust müüakse eraisikutelt firmadele tulumaksu maksmata.
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv keeldus maksuameti poolt välja käidud aastast 176 miljardi kroonist puiduäri käibenumbrit esialgu uskumast. Kuid ka pärast teistkordset järelepärimist, et ega ei ole üks null kogemata juurde pandud, jääb maksuamet väljakäidud numbrile kindlaks. Talijärve arvates kujuneks käive nii suureks äärmisel juhul põhjusel, et raiutud puitu müüvad firmad üksteisele mitu korda käest kätte edasi, iga kord umbes 50 krooni tihu pealt kasu lõigates.
Maksuameti andmed 176 miljardi kroonisest aastakäibest seavad igasugused eelmainitud raideuuringud kahtluse alla. Kui eksportpuit juurde arvata, eeldab see ikkagi mitte kümmekonna, vaid kümnete miljonite tihumeetrite raiumist aastas.
Eesti Metsakorralduskeskuse osakonnajuhatajal Lembit Maametsal valmis äsja uuring, mis kujutab endast väheseid katseid kaardistada praegust puiduturgu. Maamets käsitles seda osa puidust, mida müüakse maksude maksmise vältimiseks kinnisvarana metsamaa nime all.
Uuringust nähtub, et ainuüksi 2000. a metsamaa käive küündis 600 miljoni kroonini. Kokku müüdi seda 2000. a ligi 40 000 hektarit.
Maamets väitis oma uuringut kommenteerides, et kui üks hektar lagedaks raiuda, toob see metsamaa ostjale ligikaudu 100 sisse: 20 000 krooniga ostetud korraliku metsamaa hektarilt on võimalik raiuda 40 000 krooni eest puitu.
Metsamaaga tehtavate tehingute aktiivsus on tõusnud üle 6 (s.o vabal turul müüdud metsamaa pindala suhe eraomandis oleva metsamaa pindalasse), selgub Maametsa uuringust. ?Seda loetakse kinnisvaraäris üle keskmise aktiivsusnäitajaks,? väitis Maamets. ?Muidugi on turg piirkonniti ebaühtlane, olles ületanud näiteks Valgamaal 8 piiri, mida võib pidada juba lausa buumiks.?
Aastatel 1997?2000 on vabal turul omanikku vahetanud ligi 120 000 hektarit metsamaad.
?Turg armastab rohkem väärtuslikumaid metsi, mille kasuks räägib ka suhteliselt suurem tehingute arv Valga- ja Põlvamaal,? väitis Maamets. ?Kindlasti on aga üheks turu aktiivsust mõjutavaks teguriks üldine turvalisus, mida tõestab ka äärmiselt väike tehingute arv Ida-Virumaal.?
Maametsa arvates on info metsaga tehtavate tehingute kohta vastukäiv ja väheusaldatav. Riigi maa-ameti juures peetava kinnisvararegistri andmed pärinevad kohalikest omavalitsustest, kuhu need laekuvad notaritelt. Nemad aga ei vaata üle ega peagi vaatama, mida tegelikult müüdi, kas võsa või palgimetsa.
Maamets küsitles anonüümselt kokku 40 kinnisvarabürood ja metsafirmat, et saada teada, kui palju metsamaa hektar turul maksab. Küsitluses pakuti müügiks kinnistut, mis vastab keskmisele metsakinnistule nii pindala, puuliigilise ja vanuselise jaotuse kui ka raievõimaluste osas. Vastustest selgus, et ühe hektari metsamaa keskmiseks hinnaks vabal turul on täna 17 900 krooni. Siinjuures kõikusid hinnad 11 000?28 000 kroonini hektarist.
Metsaturul esineb praegu sadu petmisvõimalusi ja eelkirjeldatud metsamaalt mustalt raiutud metsa pesemise katseid. AS Stora Enso Mets on üks esimestest kokkuostufirmadest, kes on asunud end musta puidu vastu kaitsma. Firma ressursijuht Ants Rand ütles: ?Kui meie puit ei ole puhas, võib see anda suurema tagasilöögi. Seda ei julgeta enam importida.?
Stora Enso juurutab praegu süsteemi, mille järgi küsitakse puitu toovalt kliendilt katastrinumbreid, et tuvastada, milliselt maaüksuselt see pärineb. Vajadusel võib kuni langini välja minna. Loomulikult ei saa firma rakendada muid sanktsioone kui ostmata jätmine.
Kas te ei karda kliente kaotada? ?Kes on pioneer, võib tõesti saada kõige valusama laksu,? arvas Rand. ?Kui riik vahele ei astu, jääb see võitluseks tuuleveskitega.?
Seotud lood
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.