Alates 1. veebruarist kehtivad muudatused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eeskirjas ning liitumistasu hüvitamise juhendis, mille järgi on liitumistingimused elanike jaoks muutunud senisest soodsamaks ja sellega seotud asjaaajamine mugavamaks.
Neil aladel, kus 2001. aasta 1. jaanuariks ei olnud valminud vee- või kanalisatsioonitrasse, hüvitab linn liitumistasu täielikult või osaliselt Tallinna elanikele, kelle maja on saanud ehitusloa enne 1995. aasta 16. juunit.
Esimese aasta jooksul pärast liitumisvõimaluse tekkimist maksab linn nende eest liitumistasu täielikult kinni. Teisel aastal peab liituja ise tasuma viiendiku ning kolmandal aastal poole liitumistasust.
Need, kellele hüvitus on ette nähtud, ei pea seda linnalt taotlema - kogu liitumisega seotud asjaajamine toimub majaomanikul ainult vee-ettevõtjaga, kes ise esitab linnale hüvitusetaotluse. Kanalisatsiooniga liitumise tasu piirmäär on endiselt koos käibemaksuga 40 krooni kinnistu ruutmeetri kohta. Sama suur on veevärgiga liitumise tasu piirmäär.
Kehtima hakkas nõue, et vee-ettevõtja peab teatama elanikele vee- või kanalisatsioonitrasside ehitamisest ühel või teisel tänaval kuu aega ette. Tänu sellele saavad elanikud ka ise valida enda majapidamise jaoks sobivaima asukoha liitumispunktile, et kinnistu sisetorustiku pikkus jääks optimaalseks. Liitumispunkt peab looduses asuma kuni 2 meetri kaugusel kinnistu piirist. Liitumisvõimaluse tekkimise hetkeks loetakse kuupäeva, mil Säästva Arengu ja Planeerimise Amet on andnud vee- või kanalisatsioonitrassile kasutusloa. Sellest peab vee-ettevõtja inimesi kirja teel informeerima.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.