Maailma juhtiv kaardimakse süsteem VISA International esitleb koos Sampo, Hansa- ja Ühispanga ning Pankade Kaardikeskusega raamatukaupluses Apollo kiipkaarti, millega tasutakse esmakordselt Eestis ostu eest uut tüüpi terminalis. Samuti esimest korda Kesk- ja Ida-Euroopa, Lähis-Ida ning Aafrika regioonis (CEMEA) avatakse lähiajal Ühispangas ja Hansapangas VISA kiipkaarte vastuvõtvad sularahaautomaadid.
"See sündmus on sama tähtis kui esimeste VISA kaartide esitlemine ligi kolmkümmend aastat tagasi," sõnas VISA Internationali CEMEA regiooni president Anne Cobb.
Hansapanga operatsioonidivisjoni projektijuht Tõnu Ots ütles eile, et Hansapank hakkab pakkuma oma klientidele VISA kiipkaardi 2003. aasta alguses.
"Kuna esimesed kaardid on planeeritud krediitkaardina, siis deebetkaardi tulek on paljuski sõltuv selle projekti edukusest," märkis Tõnu Ots. "Usutavalt võib see sündida paari-kolme aasta pärast."
"Kiipkaart on parem kui magnetkaart, sest suurem on kaardimaksete kiirus ja turvalisus ning parem kvaliteet," sõnas Ots. "Kliendi mugavuse seisukohast on kõige olulisem see, et kuna kaardiostudel kauplustes tuleb kasutusele PIN-kood, siis kaob vajadus kanda kaasas dokumente."
Ots lisas, et kiipkaardi hindade suhtes pole otsust langetatud, suure tõenäosusega on hind sarnane praegu väljastatavate magnetkaartidega, seega kuni 500 krooni.
Tulevikus võib klient vahetada välja veel kehtiva magnetkrediitkaardi kiipkaardi vastu või saada uue kiipkaardi siis, kui magnetkaart on aegunud.
Ots ei osanud öelda, kui suured on kulud seoses kiipkaartide juurutamisega.
Ühispangas on piiratud kasutuse ja kasutajate arvuga VISA kiipkaardi pilootprojekt planeeritud selle aasta lõppu, kaartide väljastamine klientidele algab järgmisel aastal.
Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktori asetäitja Meelis Nurga sõnul on selle aasta lõpuks Ühispangalt oodata ka deebetkiipkaartidega seotud pilootprojekti, kiibiga deebetkaardid väljastatakse klientidele järgmisel aastal.
"Kindlasti ei tule klientidel kohustuslikus korras kaarte välja vahetada, vaid see toimub kaardi aegumisel loomuliku protsessina või siis kliendi soovi alusel," märkis Nurk.
Nurga sõnul on kiipkaardi eeliseks lisaks ka lisateenused.
"Turvalisuse all tuleb mõista kiipkaartide võltsimiskindlust, mis suurendab kindlasti klientide usaldust selle maksevahendi vastu ja lähtudes kaardimakse mugavusest suurendab kaartide kasutamist veelgi. Kuna kiipkaart on suuteline turvaliselt säilitama ja töötlema infot ilma, et peaks iga tehingu sooritamiseks panga poole pöörduma, siis muutub võimalikuks osa tehingute töötlemine kohapeal," ütles Nurk. "Lisaks võimaldab selline lahendus põhimõtteliselt kaardimaksete sooritamise kohtades, kus seni puudus telefonside, näiteks kioskid, kõikvõimalikud automaadid - parkimine, karastusjookide müük jne."
Nurk märkis, et kuna kõik kiipkaardid, mida maailmas väljastatakse, on veel üsna pika aja jooksul ka magnetribaga, siis on võimalik neid kaarte endiselt kasutada kõigis paikades, kus kaarte maksevahendina aktsepteeritakse.
"Üleminek uuele tehnoloogiale on sujuv, nii et on tagatud kõigi olemasolevate süsteemide toimimine ja ühildamine uutega," lisas ta.
Sampo Panga maksekaartide osakonna juhataja Indrek Kõrve ütles, et Sampo Pangal on plaanis anda välja esimene kiipkaart hiljemalt 2004. aasta esimesel poolel.
"Kiipkaardid tulevad, arengu vastu ei saa. Tuleb kasutusele võtta, mida varem, seda parem, " ütles ASi A-Selver juhatuse esimees Urmo Vallner. "Tuleb seadmed moderniseerida ja uuendada tarkvara."
Vallner ei osanud veel öelda, kui palju tuleb A-Selveril investeerida kiipkaardi kasutuselevõtu tõttu, kuid märkis, et suurim kulu on just tarkvara uuendamine. "Seadmed ei ole kallid, ühe kiibilugeja hind on umbes 300 krooni, väiksema, kaheksa kassaga Selveri kohta on kulu kõigest 2400 krooni."
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.