Tooli ja Lukase hallata on majavalitsuste kaudu praegu poole Lasnamäe ning osa kesklinna ja Kalamaja piirkonna majad, kus elab kokku kümneid tuhandeid peresid.
Meeste firma Kalanduse Maja, uue nimega Baltic Real Estate Management (BREM) erastas kaheksa Tallinna majavalitsust mullu aprillis. Nüüd nõuab linn erastamislepingu tingimuste rikkumise eest firmalt 24 miljonit krooni trahvi.
Tallinna linnavalitsuse ettevõtlusameti osakonnajuhataja Vello Ervin selgitas, et erastamislepingu kohaselt on linnal õigus juhul, kui mõni majahooldusettevõte ei kanna õigel ajal üle tasu vee või sooja eest, iga juhtumi eest 3 miljonit krooni trahvi nõuda. BREMi hallatavad majavalitsused on hilinenud maksmisega kaheksa korda.
Majahooldusettevõtetel oli võlgu varasemast ajast. Tool ja Lukas võtsid ettevõtted üle koos soojavõlgadega, ent raha maksmiseks koostatud graafikutest ei ole nad kinni pidanud.
Erastamislepingu täitmise tagamiseks deponeeris BREM Ühispanka 30 miljoni kroonise deposiidi. Selle suurus on vähenenud 27 miljonile: hallatav pind väheneb, sest luuakse korteriühistuid. Linnavalitsus mõtleb nüüd selle deposiidi kallale minna, kui muidu raha kätte ei saa.
Vello Ervini väitel ei tunnista BREM Tallinna linna nõuet ja on valinud juriidilise laveerimise tee. "Kui Kalanduse Maja ehk BREM läheb pankrotti, toimub lihtsalt uus aktsiate enampakkumine," märkis Ervin. Suurem segadus algab siis, kui mõni selline kinnisvarahaldusettevõtetest läheb pankrotti, kes on sooja eest otseselt võlgu. "Siis tekib küsimus, kas inimesed, kes on soojaraha hooldusettevõttele maksnud, jäävad võlglasteks Tallinna Soojuse ees, ja mis saab rahast, mis on nende makstud ja vahepeal kuhugi kadunud," selgitas Ervin.
Iga kinnisvarahooldusettevõtte pealt, mis enne 2002. aasta lõppu Tallinna Soojuse või Tallinna Vee eestvõttel pankrotti läheb, peab need erastanud BREM maksma linnale omakorda trahvi 5 miljonit krooni.
Arenguid on Ervini sõnul mitu. Pankroti korral peab BREM maksma linnale 5 mln krooni majavalitsuse pealt. Kui ei maksa, saab linn pankrotiavalduse kohtusse viia.
Eile toimusid BREMi ja Tallinna Vee läbirääkimised. Kui palju BREM Tallinna Veele võlgu on ja mida edasi kavatsetakse teha, ei soovinud ettevõtte pressiesindaja Karita Sall öelda. Mõne allika andmetel küünib võlasumma 10 miljoni kroonini.
Tallinna Soojuse pressiesindaja Malle Aleksiuse väitel küünivad BREMi tiiva all tegutsevate haldusettevõtete võlad mitmekümne miljoni kroonini. Praegu rendib Tallinna Soojust Tallinna Küte. "Tallinna Kütte seisukoht on, et linn peaks konstruktiivselt sekkuma," märkis Aleksius.
Võlad soojuse eest koos erastamiseelsete n-ö vanade võlgadega küündivad vähemalt 40 miljoni kroonini. Samas ei ole Tallinna Soojusel kasulik pankrotiavaldust teha, sest siis on tal oht kogu rahast ilma jääda. BREMi kinnisvara on suures osas pandilepingutega koormatud.
BREMi üks juhtidest Rait Lukas selgitas eile, et ootab Tallinna Veelt ja Tallinna Soojuselt kannatlikku suhtumist. "Meie ei ole sooja ja vee tarbijad, elanikud on tarbijad," rääkis ta. "Elanikud on meile võlgu ja meie kasutame kõiki seadusega ettenähtud võimalusi need võlad kätte saada."
Rait Lukas nentis, et omavaheliste suhete selginemine Tallinna Vee ja Soojusega võtab aega. Konkreetsetest numbritest, kui palju on elanikud võlgu BREMi hallatavatele ettevõtetele ja kui palju nemad omakorda võlgu vee ja sooja eest, ei soostunud ta rääkima.
Üks Pae Kinnisvarahalduse hooldatavate majade remondi korraldajatest, kes töökoha kaotuse hirmus ei soovi oma nime avaldada, rääkis, et põhimõtteliselt ei ole elanikelt kasseeritava remondiraha eest kevadest saadik mingit remonti tehtud.
Lasnamäe Paasiku tänava elanik Ülo Mallene näeb väljapääsu korteriühistu või ühisuse moodustamises. Tema hinnangul ei ole pärast erastamist majade hoolduses midagi paremaks muutunud.
Novembris pidas majarahvas ühistu asjus ka koosolekuid. Praegune süsteem ei võimalda majaelanikele ülevaadet, kui palju on nende makstavast remondirahast remondi jaoks kulutatud, kurtis Mallene.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.