• OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,27%6 051,97
  • DOW 30−0,5%44 368,56
  • Nasdaq 0,03%19 649,95
  • FTSE 1000,34%8 807,44
  • Nikkei 2251,47%39 537,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%98,09
  • OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,27%6 051,97
  • DOW 30−0,5%44 368,56
  • Nasdaq 0,03%19 649,95
  • FTSE 1000,34%8 807,44
  • Nikkei 2251,47%39 537,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%98,09
  • 05.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Trahv jõudis kaks päeva määrusest ette

1. veebruarini kehtinud määruse alusel määratud trahv BKM Kammat firma juhatuse esimehe Viktor Rezuni sõnul rivist välja ei löö ja oma tegevusalal jätkatakse kindlasti. Samas ei öelnud Rezun, milliseid samme astutakse tolli määratud trahvist lähtudes. "See on saladus," lausus Rezun.
Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toivo Toomingas määras 100 000kroonise trahvi põhjusel, et kaup deklareeriti vale koodi al. See tähendab, et ülipuhast gaasi isobutaan, mille liitrilt oleks tulnud maksta 3,50 krooni kütuseaktsiisi, deklareeris AS BKM Kamma koodi all, mida aktsiisiga ei maksustata. Kokku deklareeris BKM Kamma eelmise aasta 14. detsembril vale koodi all peaaegu 100 000 kg isobutaani 338 000 krooni väärtuses.
Määratud trahvisumma jääb alla 10 protsendi tolliseadusega lubatud maksimaalsest karistusest, sest Toomingase sõnul ei ole tolli eesmärk firmasid suurte trahvide määramisega põhja lasta. "Kui aga tuvastati tollieeskirjade rikkumine, tuleb määrata karistus vastavalt rikkumise raskusele," lausus ta.
Samas on BKM Kamma soov kütuseaktsiisi tasumist vältida mõistetav. Firma importis isobutaani põhiliselt ehitusvahtude tootmise tarvis, aktsiisi kehtestamisel aga oli rahandusministeerium lähtunud eeldusest, et seda saab kasutada vedelkütuse lisandina. Tegelikult isobutaani vedelkütusele lisada ei saa, kinnitasid nii Eesti Gaasiliidu tegevdirektor Allan Sepp kui Tallinna Tehnikaülikooli Keemia Instituudi orgaanilise sünteesi osakonna vanemteadur Aleksander-Mati Müürisepp.
Fakt, et -12kraadise keemistemperatuuriga isobutaan bensiinile lisamiseks ei sobi, oleks pidanud gaasi kõrvaldama ka kütuseaktsiisiga maksustavate kaupade loetelust, paraku kehtis maksupettusele ahvatlev impordiaktsiisi kohustus peaaegu poolteist aastat, toomata riigile siiski mingisugust tulu.
Tallinna tolliinspektuuri peainspektori Matti Raja andmetel deklareeriti ülipuhta isobutaani importi Eestisse vaid kord ja selgi juhul taotleti aktsiisivabastust. Seega jäi riik seadusaktidest lähtudes ilma miljonitest kroonidest, sest ainuüksi BKM Kamma impordib vedelgaasi keskmiselt 4000-5000 tonni aastas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele