• OMX Baltic0,78%307,41
  • OMX Riga−0,15%874,22
  • OMX Tallinn0,54%1 918,68
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,41%8 768,01
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,9
  • OMX Baltic0,78%307,41
  • OMX Riga−0,15%874,22
  • OMX Tallinn0,54%1 918,68
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,41%8 768,01
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,9
  • 06.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Analüütikud ei jaga ametnike pessimismi

?Võib suure tõenäosusega öelda, et põhi on juba ammu möödas ja Eesti majandus kasvab jätkuvalt,? ütles Trigon Marketsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk, viidates seejuures meie traditsioonilistele tööstusharudele. ?Kui vaadata eksporti väljaspool elektroonika allhanketööstust, siis see on pärast suvist madalseisu kasvanud, ka detsembris.?
Reisenbuk nentis, et 2000. aasta novembris-detsembris, millega statistikaamet eelmise aasta lõppu praegu võrdleb, oli masinate ja seadmete ? sealhulgas ekspordimahtudes otsustavat rolli etendavate Elcoteqis toodetavate mobiiltelefonide ? eksport pealegi oma absoluutses tipus.
Positiivselt oli meelestatud ka Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit, kelle arvates on on Euroopa majandus oma põhja juba saavutanud ning käesoleva aasta teises kvartalis tasub oodata paranemist. ?Ootasin tegelikult veelgi suuremat langust,? sõnas Saarniit.
Temagi viitas sellele, et Eesti puhul tasub kindlasti eraldi vaadelda nn normaaleksporti-importi ja allhankega seotud eksporti-importi. Neist viimane on Eestis liialt ühe ettevõtte keskne. Võrreldes aga eurotsooni importi ja Eesti normaaleksporti, võib Saarniidu arvates täheldada üsna sarnaseid tendentse.
Sampo Panga makroanalüütik Anne Karik-Uustalu nentis, et Euroopa maade konjunktuur avaldub Eestis teatud viitajaga. Konjunktuuriinstituudi mõõdetud ettevõtete kindlustunde indikaatori langus ennustas praegust madalseisu juba eelmise aasta sügisel.
Karik-Uustalu avaldas arvamust, et madalseis püsib veel terve esimese kvartali kestel ning elavnemist tasub oodata kolmandas kvartalis.
Sampo Panga makroanalüütik avaldas arvamust, et Eesti majandus on seni tegelikult hästi vastu pidanud, samas kui Soomes ja ka Rootsis on madalseis oluliselt tuntavam. See võib aga Eestile hästi mõjuda, sest meie põhjanaabrid saavad praegu põhjendada töökohtade vähendamist ning osa tootmisest ka siia tuua.
Samas võib ettearvamatult käituda Saksamaa majandus, mille kapitalipaigutused on seotud USA aktsiaturgudega, kus energiakompanii Enroni põhjamineku mõjud annavad end tugevasti tunda.
Äärmiselt pessimistlikud olid aga oma hinnangutes rahandusministeerium ja majandusministeerium.
Importi on kahandanud mitmete oluliste kaubagruppide sisseveo langus, nagu nahk, tekstiil, jalatsid ning masinad ja seadmed, kirjutab majandusministeerium oma kommentaaris. Vähenes nii tarbimiseks kui ka tootmissisendiks sisseveetavate kaupade import, kuid kõige enam kapitalikaupade sissevedu, mis viitab investeeringuaktiivsuse kahanemisele aasta lõpus, tulenevalt halvenenud tulevikuootustest. Viimane tegur ei luba olukorra paranemist ka lähikuudel.
Kuigi maailmamajandusest kostub signaale, et situatsioon võib olla paranemas, on Eesti väliskaubanduses jätkunud olukorra halvenemine, seisab rahandusministeeriumi kommentaaris väliskaubanduse olukorra kohta. Vastupidiselt lootustele ei ole väliskaubanduse põhi veel möödas. Nii ekspordi kui ka impordi langus on detsembris 2000. aasta sama ajaga võrreldes olnud rekordiline. Kui aastaga toimunud languse põhjuseks olid peamiselt töötluskaubad, siis novembriga võrreldes on märgatav langus toimunud ka normaalekspordi-impordi osas. Väliskaubanduse olukorda peegeldab ka ettevõtjate ja tarbijate madal kindlustunne, nendib rahandusministeerium.
Eile avaldatud statistikaameti teate kohaselt oli Eesti väliskaubanduse käive detsembris 2001 ligi neljandiku võrra väiksem kui aasta varem ? vastavalt 9,9 ja 13 miljardit krooni. Eelmise aasta viimase kuu käibest andis eksport 42 ja import 58 protsenti. Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 1,6 miljardit krooni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.02.25, 11:51
SEB: digilahenduste võidukäik ei vabasta ettevõtteid küberturvalisuse vajadusest
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele