• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 06.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti energeetika valikud

Elektroenergeetika peamine eesmärk on tagada konkurentsivõimelise hinnaga elektri pikaajaline kättesaadavus. Seda on võimalik saavutada vaid kolme tingimuse samaaegsel täitmisel: tagades riigi varustuskindlus, täites keskkonnakaitse nõuded ja suurendades pidevalt energiasektori majanduslikku efektiivsust.
Varustuskindlust mõjutavad oluliselt nii tootmisressursi ehk kütuste tarnekindlus, elektri tootmise ja tarbimise vaheline tasakaal kui ka olemasoleva elektrivõrgu töökindlus. Põlevkivi tarnekindlus on Eestis suhteliselt kõrge ja tema kaevandamise efektiivsus on paljuski meie endi kätes. Venemaalt imporditava maagaasi puhul tuleb arvestada, et tarneriskile lisandub ka veel märkimisväärne hinnarisk. Tuule- ja veeressurss on Eestis piiratud ja elektri tootmine nende baasil sõltub suuresti ilmastikuoludest. Biomassi kasutamine on samuti piiratud ja sõltub iga-aastasest juurdekasvust.
Elektri tootmise ja nõudluse vahelise tasakaalu tagamine on üks elektrisüsteemide toimimise võtmeküsimustest üldse ja selle poolest erineb elektroenergeetika kõikidest teistest majandusharudest. Kuna elektrit ei õnnestu piltlikult öeldes ?lattu toota?, siis peavad tootmine ja tarbimine olema igal ajahetkel võrdsed.
Keskkonnakaitse nõuete täitmine on elektroenergeetika üks kõige kriitilisem valdkond, sest elektri tootmisega kaasnevad paratamatult keskkonnakahjustused ja heitmed. Keskkonnanõuetest tingitud põlevkivienergeetika renoveerimisvajadus lähtub mitme konkreetse tingimuse täitmise vajadusest.
Järgimaks õhuheitmete piirväärtusi tuleb alates 2003. a uuendada Narva elektrijaamade elektrifiltrid ja sulgeda Balti Elektrijaama vanimad energiaplokid. Tulenevalt väävliheitmete 80% vähendamisnõudest alates 2005. a tuleb renoveerida Narva elektrijaamades kaks energiaplokki minnes üle keevkihtpõletuse tehnoloogiale. Järgimaks prügilate käitamisnõudeid tuleb sulgeda vanad prügilad ning uuendada tuhaärastussüsteem aastaks 2009.
Varustuskindluse ja keskkonnanõuete täitmise kõrval tähtsustub üha enam majandusliku efektiivsuse suurendamise vajadus. See hõlmab endas nii tegevuskulude kontrolli, ettevõtte keskendumist põhitegevusele kui ka elektriliste kadude piiramist. Investeeringute otstarbekaks rahastamiseks peab ettevõte omama positiivset rahavoogu ja olema laenuvõimeline rahvusvahelistel finantsturgudel. Paratamatu on energeetikas ka konkurents. See on energeetikas globaalne ja rahvusvaheline ning selle tulemus ei ole elektrihindade langus, vaid elujõuliste energiafirmade arvu vähenemine, suured ühinemised ja ülevõtmised. Endistest rahvuslikest monopolidest on saanud rahvusvahelised oligopolid. Kui veel viis aastat tagasi omas viis Euroopa suurimat energiaettevõtet ca 30% elektriturust, siis eelmise aasta lõpuks kuulus neile juba üle 50% Euroopa elektrimüügist ja klientide arvust. Reaalsus on see, et Eesti Energia annab Euroopa energiafirmade mikroettevõtte mõõdud välja.
Selleks, et tagada pikaajaliselt konkurentsivõimelise hinnaga elektri kättesaadavus, on vaja hoida tasakaalu varustuskindluse, keskkonnanõuete täitmise ja majandusliku efektiivsuse vahel. Narva elektrijaamadest tulevale elektrile on lähikümnendil reaalsed alternatiivid vaid Venemaa importelekter, Vene gaas või Leedu tuumaelekter.
Nii Narva elektrijaamad kui ka Eesti elektrivõrk vajavad suuri investeeringuid. Nende rahastamiseks on tänaseks tekkinud mitmeid uusi variante, sest Eesti Energia on neli aastat kestnud reformide käigus muutunud rahvusvaheliste finantsturgude poolt usaldatavaks ettevõtteks. Kogu raha ei pea aga sugugi välismaalt tulema.
Indrek Neivelti välja käidud idee katta osa energeetikasektori rahavajadusest pensionireformi käigus tekkivate ja konservatiivset investeerimisvõimalust vajava rahaga väärib kindlasti arutelu. Kui kodumaiseid kindlaid rahapaigutamisvõimalusi ei teki, on pensionifondid sunnitud raha paratamatult Eestist välja viima. Värske pilguga tuleb üle vaadata ka juba 1998. a tehtud põhimõtteline otsus Eesti Energia aktsiate börsile viimiseks. Selline samm ei laiendaks mitte ainult omanikeringi, vaid oleks ka turgutussüst Tallinna börsile.
Eesti energeetika arendamiseks on täna erinevad valikud olemas, saabumas on otsuste tegemise aeg.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.02.25, 14:02
Graafikud: maailmamajanduse jõujoonte tektooniline muutus
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele