• OMX Baltic−0,72%305,21
  • OMX Riga0,08%874,94
  • OMX Tallinn−0,82%1 902,93
  • OMX Vilnius−0,47%1 187,17
  • S&P 5000,24%6 129,58
  • DOW 300,02%44 556,34
  • Nasdaq 0,07%20 041,26
  • FTSE 100−0,01%8 766,73
  • Nikkei 2250,25%39 270,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%95,66
  • OMX Baltic−0,72%305,21
  • OMX Riga0,08%874,94
  • OMX Tallinn−0,82%1 902,93
  • OMX Vilnius−0,47%1 187,17
  • S&P 5000,24%6 129,58
  • DOW 300,02%44 556,34
  • Nasdaq 0,07%20 041,26
  • FTSE 100−0,01%8 766,73
  • Nikkei 2250,25%39 270,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%95,66
  • 06.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopale uued relvad

Näib et Euroopal pole valikut ? kaitsekulud peavad kasvama. Kui ei taheta, et vahe USAga kasvab nii suureks, et Washington ei näe Euroopat enam tõsiselt võetava sõjalise partnerina ning maailma asjad üksi ära otsustab.
Et USA on selleks valmis on ilmne nii president George Bushi hiljuti peetud agressiivsest aastakõnest, kus ta muu maailma pahameeleks ründas Iraaki, Iraani ja Põhja Koread, kui sõjast Afganistanis, kus NATO koostöö jäi marginaalseks ning liitlased valis Washington ükshaaval ise.
Sel nädalal esitas Bush USA tuleva aasta riigieelarve, kus selged prioriteedid on riigikaitse ja siseriiklik julgeolek, kulutuste kasv vastavalt 14,5% ja 100%. Iga viies maksudollar läheb terrorismiga võitluse tähe all niigi maailma kõige tugevama sõjalise võimu kaitsejõu tõstmiseks. Tegu on USA suurima kaitsekulude tõusuga külma sõja lõpust, mis eelnõu järgi moodustavad tuleval aastal 3,5% USA SKTst.
Võrdluseks ei küüni Euroopa riikides kaitsekulud SKTst isegi 2 protsendile, erandiks vaid Suurbritannia (2,4%) ja Prantsusmaa (2,6%). Mahult on üksi USA kavandatav kaitsekulude kasv ? 48 miljardit dollarit ? kokku kaks Saksamaa kaitseeelarvet. Dollarites kulutas USA läinud aastal kaitsele kaks korda rohkem kui ülejäänud NATO liikmed ühiselt.
USA ja Euroopa armeede vahelise tehnoloogilise lõhe süvenemine muudab koostöö Euroopaga nn moodsa sõja pidamisel järjest raskemaks ning isegi ebavajalikuks. USA on üksi piisavalt tugev ning nagu tõdes nädalavahetusel Münchenis toimunud kaitsekoostöö kohtumisel Saksamaa kristlik demokraatliku partei juht Angela Merkel, on Euroopa minetamas nii ?löögijõudu kui poliitilist kaalu?.
NATO peasekretär lord George Robertson möönab probleemi, nimetades eurooplasi sõjaliselt võimsuselt pügmeedeks. Siiski usub ta jätkuvalt alliansi keskset rolli USA ja Euroopa koostöös ning ergutab liikmesriike kaitsekulusid suurendama. Et USAga mingilgi määral sammu pidada ning piirata Washingtoni ?unilateraalset joont?, mida üksi sõnade ja kriitikaga ei väära.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.02.25, 13:07
Urmas Sõõrumaa: üks suurimaid väljakutseid on haridusreform
Olles tuntud edukate ettevõtmiste, haridusvaldkonna arendamise ja spordi eestvedajana, on Urmas Sõõrumaa käinud välja mitmeid julgeid ideid, mis seostuvad nii hariduse kui ka tervislike eluviiside edendamisega. Audentese 30. juubeliaasta raames jagas ta Äripäeva saates oma mõtteid haridusest, noorte liikumisharjumustest ning sellest, kuidas tagada tervem ja tugevam ühiskond.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele