?Paha? NRG on läinud, mis nüüd saab?! Viimasel kolmel aastal loodud monopoolse põlevkivienergeetika struktuuri põhjenduseks või ka vabanduseks toome NRG nõudmisi turu garanteerimise osas. See on tõde, kuid mitte täistõde.
Kas ka mitte meie uued energeetikud ei taotlenud võimsa konkurentsivõimelise äriühingu tekkimist.
Meie enda valitud valitsusel aga ei jätkunud arukust ette näha tagajärgi, mis kaasnevad isoleeritud ruumis toimiva põlevkivienergeetikaga.
Kuni 1998. aasta suveni oli püüdlus põlevkivielektrijaamade võimalikku 49% omanikku (NRG) sobitada avatud elektriturule.
1998.a oktoobris fikseeris valitsus põlevkivienergeetika arengud: pikas perspektiivis põlevkivist odava elektri tootmise; kogu toodetud elektri ostab kokku Eesti Energia; elektri tootmise, ülekande ja jaotamise ning müügi ahel on ühes kontsernis Eesti Energia.
Edasi olid juba valitsuse loogilised sammud valitud tee realiseerimisel (s.h Eesti Põlevkivi aktsiate 51% liitmine Eesti Energiaga, NRG sõlmitavate erastamislepingute põhitingimuste heakskiitmine jne.).
Niisiis on läbirääkijad saanud targemaks, kooliraha oleme meie, elektritarbijad, väliskonsultantidele ära maksnud. Nüüd on vaja tähelepanelikkust, et mitte räästa alt vihma kätte sattuda.
Turu monopoliseerimiseks koostatud valitsuse korraldused ja lepped on täna kehtivad. Konkurentsivälisele ettevõttele otsida finantseerijat või omanikku on küll kurjast. Otsustajatel tuleb teha valik.
Mina lähtun oma ettepanekute tegemisel põhimõttest, et põlevkivienergeetikas on turumajanduslik lähenemine võimalik: esiteks võrdsete võimaluste loomine teistest kütustest elektritootjatele; teiseks elektrivõrkude avatus kolmandale poolele; kolmandaks regionaalseks koostööks ühtsete mängureeglite kujundamine.
Taastada tuleb 1998. a suvine seis energiapoliitikas.Arvutada tegelikud hinnad nii põlevkivist kui ka taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile.AS Narva EJ lahutada Eesti Energiast, võimalusel taastada AS Eesti Põlevkivi 100% aktsiate kuulumisega riigile.Põlevkivi kaevandamiseks rakendada kontsessioonilepinguid.Lahutada elektritootmine, ülekanne ja jaotusvõrgud eri äriühingutesse.Narva elektrijaamade renoveerimisel (kaks blokki) kasutada ka riigi garantiiga laenu.Elektrituru järkjärguline avamine. Balti elektrituru taaselustamine.Kütusebilansi mitmekesistamine lokaalsete ja taastuvate energialiikidega. Võimaluste loomine soojuse ja elektri koostootmisjaamade rajamiseks.
Luua tuleb garantiide ja stimuleerimise süsteem.
Edasi arendada pikaajalist riiklikku energeetikaarengukava.Luua mehhanism teadlaskonna ja üldsuse kaasamiseks energeetika arendamisse.Majanduslike arvutustega leida põlevkivijaamadega koormuse reguleerimise hind.
Tulenevalt arvutustest planeerida koostootmisjaamade ja tipu katteks gaasturbiinjaamade kasutamist.
Eesti tänase tarbimise katmiseks põlevkivi elektrilise võimsuse (~2500 MW) uuendamine pole võimalik (investeering 28?30 miljardit krooni). Selge vajadus on uute energiaallikate järele.
Energiablokkide uuendamiseks vajaliku finantseerimisskeemi väljatöötamine on väljakutse finantsringkondadele. Variandid:
riiklik laen (riigi garantii)riikliku ja projektikeskse finantseerimise kombinatsioonriiklikud laenuobligatsioonidettevõtte laen, võlakirjadHansapanga Pensionifondi teenus.
Soovin otsustajatele arukust, omanikule ettenägemisvõimet!
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.