Täpselt selline juhus oli jaanuaris, kui ühest firmast varastatud vedelkristallmonitor õnnestus politseil omanikule tagastada juba järgmise nädala reedeks tänu sellele, et monitor oli registreeritud ning kantud internetis olevasse turvaregistrisse.
Turvaregistrit pidava ASi Hansab projektijuhi Markko Purge sõnul leidis politsei monitori ühe läbiotsmise käigus ning kiire kontrolli tulemusena õnnestuski seade õigele omanikule tagastada.
ASi Hansab peetav turvaregister ongi üks suurimaid mitteriiklikke andmebaase internetis, kuhu on koondatud info umbes 5000 registreeritud seadme kohta. Tegu on n-ö kahepoolse teenusega, mis seisneb nii väärtuslike esemete ja seadmete märgistamises ja registrisse kandmises kui ka hiljem nende päritolu kontrolli võimaluses.
Turvaregistrisse kandmise korral söövitatakse seadmele ainulaadne ID-number ning telefoninumber, samaaegselt kantakse andmebaasi ka märgistatud seadme põhiandmed (selle tüüp, omanik).
Kui seade või ese ära varastatakse, peab omanik vaid edastama sellekohase info registrile ning ese kantakse nn musta nimekirja. Juhul kui sellisel viisil märgistatud ese satub kellegi kätte, saab kas helistades või turvaregistri internetilehekülje vahendusel kontrollida konkreetse arvuti või bürooseadme legaalsust.
Markko Purge sõnul on järjest suurem ka eraisikutest klientide hulk, kes registreerivad andmebaasis oma kodutehnikat.
Hetkel tõenäoliselt suurim internetis kõigile kättesaadav andmebaas puudutab ärandatud sõidukeid ning sellele pääseb ligi Eesti Politsei koduleheküljelt aadressil www.pol.ee/webinfo. Praeguse seisuga on andmebaasis informatsioon ligi 10 000 varastatud sõiduki kohta. Leheküljel on ära toodud varastatud autode registreerimisnumber, mark ja mudel, väljalaskeaasta, VIN- või kerenumber, samuti andmed masinat taga otsiva politseiasutuse kohta ja sõiduki ärandamise kuupäev.
Andmebaasis olev informatsioon hõlmab kõiki Eestis teadaolevalt varastatud sõidukeid alates 1997. aastast.
Samal leheküljel on kättesaadav ka ligi 5000nimeline tagaotsitavate andmebaas, kuhu on koondatud teadmata kadunud ning mingil muul põhjusel tagaotsitavad isikud. Ka siin saab sooritada päringuid kas siis konkreetse inimese andmete põhjal või konkreetses ajaperioodis.
Mõlemat andmebaasi uuendatakse neli korda ööpäevas.
Tagaotsitavate isikute andmebaasi leiab internetist ka kaitsepolitsei koduleheküljelt, kuid seal on tagaotsitavate isikute arv oluliselt tagasihoidlikum ? kõigest 26. Ka viitab viimase lisanduse kuupäev, möödunud aasta 27. märts, et andmete uuendamine leheküljel toimub harva.
Siiski ei ole vaid riiklikud struktuurid ainsad, kes koostavad andmebaase, mis aitavad varastatud esemeid leida ja neid omanikele tagastada.
Väärtuslikud, kuid samas ka kõige sagedamini varastatavad igapäevased esemed on jalgrattad, seda eriti kevadel ja suvel. Sellisel juhul pakub abi OÜ Rattaregister (www.rattaregister.ee), kelle andmebaasi saab nii interneti vahendusel kui ka kõigis Eesti Posti postkontorites lisada andmeid jalgrataste kohta. Samuti saab rattaregistris kontrollida leitud või ostetud jalgrataste legaalsust nende raaminumbri põhjal.
Mobiiltelefonide legaalsust saab samuti kontrollida internetis, kontrollimiseks piisab vaid telefoni IMEI-koodi sisestamisest ning kohe saab vastuse, kas telefon on hetkel kantud musta nimekirja või mitte.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.