Ülo Toomsalu • 6 veebruar 2002

Eestlane kiidab oma geene

Eesti maine töögrupp esitab täna avalikkusele esimest korda EMORi ja Interbrandiga tehtud uuringu tulemusi, kus eestlased annavad hinnangu endile ja kirjeldavad emotsioone, mis tekivad neil seoses sõnaga Eesti, kirjutab Eesti Päevaleht.

Uuringust selgub, et eestlaste arvates on meil head geenid. Seda seostatakse suurte sõdade ja rahvaste segunemisega Eesti territooriumil. Sellesse rubriiki kuuluvad veel arusaamad, et oleme teistest ilusamad, blondimad ja pikemad.

Teise tähtsa punktina hindab eestlane haridust ja haritust. Meenutatakse, et meil oli väga kõrge kirjaoskuse tase juba enne omariiklust.

Eestlane identifitseerib ennast põhjamaalasena ning hindab kõrgelt suhet maaga. Eestlast iseloomustab vajadus olla vahetevahel üksi looduses. Paljud peavad tähtsaks omada oma maalappi, tähtis on ka võimalus maad soetada ning teadmine, et Eestis on palju vaba maad.

Eestis elavad venelased tähtsustavad aga rohkem merd kui Eesti sümbolit.

Seoses turismiga peetakse vajalikuks rõhutada, et meil on madalad hinnad, kuid väga hea kaupade ja teenuste kvaliteet.

Arvatakse, et oleme kontrastide riik, kus minevik ja tulevik, klassika ja modernism ning vaesus ja rikkus moodustavad harmoonilise terviku.

Neljapäeval koguneval Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel pole seisukohta, kas lülitada 10,5 miljonit krooni mainekujunduseks taotletud raha eelarvesse või mitte. Oodatakse poliitikute otsust.

Nõukogu liige, parlamendi rahanduskomisjoni esimees Meelis Adonen on projekti rahastamisele kindlalt vastu.

?Minu arvates on tegemist on rutakalt alustatud projektiga ning selline rahakulutus ei ole otstarbekas. Nii EAS kui ka teised organisatsioonid Eestis propageerivad riiki nagunii,? kinnitas Atonen. ?Minu teada soovitakse saada veel lisaraha, mis kokkuvõttes ulatuks üle 30 miljoni krooni. Kui ettevõtjad paneks ise 30 miljonit, siis võiks kaaluda ka riigi toetust 10 miljonit krooni.?

Hetkel kuum