Maksumaksja raha läheb tema lähedastele

Valitsus andis heakskiidu pensionikindlustuse seaduse muutmisele, mis sätestab lesepensioni saamise võimaluse. Seaduse vastuvõtmisel tekib lesestunud vanaduspensionäril võimalus minna üle oma surnud abikaasa pensionile.

Äripäev suhtub nn lesepensioni kehtestamisse pooldavalt. Maksumaksja raha läheb nii tema lähedastele.

Sotsiaalmaks on meil isikustatud ja seda makstakse töötasu pealt, seega on põhimõtteliselt tegemist kooselu ajal kogutud rahaga. Kui inimene lahkub siitilmast, pole lähikondseil praegu mingit kasu sellest, et ta on mitukümmend aastat riigile sotsiaalmaksu maksnud. Lesepensioni seadustamisega tagab riik, et inimese sotsiaalmaksu panus on pärandatav.

Lesepensioni kehtestamise eelnõu autorid on keskerakondlased, eesotsas praeguse sotsiaalministri Siiri Oviiriga. Kahtleval seisukohal kehtestamise suhtes on värske peaminister Siim Kallas. Kindlalt lesepensioni vastu on endine sotsiaalminister Eiki Nestor. Vastuseisu ettepanekule on väljendanud ka riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, reformierakondlane Toomas Vilosius. Nii ütleb ta 23. novembri EPLis, et eelnõu puhul tekib miljoneid vastuseta küsimusi. Tõsi, sotsiaalkomisjoni ettepanek säte menetlusest välja jätta tuli veel eelmise koalitsiooni valitsemisajal, võimalik, et uues koalitsioonis on Vilosius oma vaated ümber hinnanud.

Sotsiaalministeeriumi andmeil on Eestis raskeimas olukorras üksi elavad eakad inimesed, kellest 2/3 elab vaesuspiiri lähedal ja 20 allpool vaesuspiiri. Nemad saavad ka enim sotsiaalteenuseid ja -toetusi.

Muudatuse vastased rõhuvad sellele, et lesepension tekitab väga suure koormuse pensionikassale. Praegu pole see veel täpselt välja arvutatud. Erinevail hinnanguil kõigub see 2?8 miljonini aastas. Täpsemal arvutamisel tuleb arvestada ka seda, kui palju lesepensioni maksmine vähendab toetuste maksmist. Võib kindel olla, et see väheneb märgatavalt ja väheneb ümberjagamine. Paraneb ka pensionäri enesetunne, kes saab veidi rohkem raha kätte ega pea sotsiaaltoetusi taotledes ennast kerjusena tundma.

Raha hulk, mida ümber jagatakse, lesepensioni kehtestamisest ei muutu. See summa muutub siis, kui sotsiaalmaksu tõstetakse. Seda aga lesepensioni kehtestamine ei eelda. Lesepension tähendab seda, et pension suureneb kiiremini neil, kes on olnud abielus ja kelle abikaasa on ära surnud.

Sotsiaalministeeriumi nõunik Pille Liimal kirjutas läinud aasta novembris EPLis, et lesepension on ebaõiglane. Meeste ja naiste pensionipõlve sisstulekute ebavõrdsust tuleb tema sõnul vähendada abinõudega, mis tagavad meestele ja naistele võrdse töö eest võrdse palga.

Õige, ent paraku on palju töökohti, kus töötavad enamalt jaolt naised või enamalt jaolt mehed. Nii ei näe toimetus põhjust, miks ei võiks eluaeg tänuväärset meditsiiniõe tööd teinud naisele maksta tema kirurgist mehe pensioni. Pigem on selle meditsiiniõe suhtes ebaõiglane pragune pensionisüsteem.