Turismiturg Eestis kasvab pidevalt. Mis stimuleerib reisifirmasid veelgi rohkem pingutama?
Kuigi turism on väljastpoolt vaatajale glamuurne ala ja kasum võib suure ettevõtte puhul küllaltki arvestatav olla, on tegu väikese marginaaliga ettevõtmisega. Kui kaubanduses on juurdehindlus, ma ei tunne küll kaubandust, aga ma arvan, et nii umbes 50, siis turismis on tihti ainult 10?20. Viimase hetke pakkumised aga müüakse hoopis alla omahinna, kuigi kliendid arvavad, et see hind on reisi omahind, mille firma igal juhul teenib.
Kuivõrd teadlikult olete üldse oma karjääri planeerinud?
Mina ei näe oma elu karjääriredelina. Pigem on kõik olnud suur juhuste rida. Turism ongi kuuldavasti selline ala, kuhu tihti satutakse juhuslikult, aga kust, hoolimata raskustest, ei taheta lahkuda. Mina olen kõike oma elus teinud sellepärast, et mulle on see asi meeldinud. Siis on mind jälle järgmisse kohta edasi kutsutud. Maksimalistina olen alati igal töökohal tahtnud anda oma parima. See, et ma olin tavaline giid ja nüüd olen suure firma juht, pole olnud eesmärk.
Kui palju kasutate oma igapäevatöös ülikoolis omandatud oskusi ja teadmisi?
Üldiselt mitte, sest ma olen hariduselt filoloog, aga oma töös vajan ma rohkem majandus- ja juhtimisalaseid teadmisi. Muidugi annab ülikool mingi üldise nägemistaseme ja seda oskust kasutan ma loomulikult iga päev.
Enamik tippjuhte peavad kõige keerulisemaks probleemiks personaliküsimust. Millised on selles osas teie kogemused?
Olen sellega absoluutselt nõus. Kui me alustasime, polnud Eestis reisikorraldajaid ega ka kohta, kus inimesi koolitada. Oleme oma personali ise välja koolitanud. Üldiselt lähtun töötajate valikul pigem inimese isikuomadustest kui formaalsest oskustest, sest kõik on õpitav, aga isikuomadusi muuta ei saa. Õnneks olen enamasti õiged inimesed välja valinud. Alustasime kolmekesi ja praegu on meil tööl 17 inimest pluss esindajad. Oleme suutnud kinni hoida neid inimesi, kellest me mingil juhul loobuda ei taha ja lasknud teistel minna. Muidugi on kaadrivoolavus suur meie esindajate hulgas, sest see töö nõuab Eestist pikka eemalolekut ja sobib noorele inimesele, kellel veel peret pole või siis kellel on lapsed suured.
Mille poolest erineb teie praegune töökoht eelnevatest?
Alustasin giidina nõukogude ajal ametiühingutele kuuluvas reisikorraldusfirmas Intur-büroo. Alates 1991. aastast töötasin Mait Metsamaa juures Baltic Toursis. Praegust firmat hakkasin looma 1995. aastal. Kuigi turismis on praegu suhteliselt keerulised ajad, järjest uusi teenusepakkujaid tuleb juurde, on tegelikult vahva vaadata, et enda loodud süsteem toimib.
Millised tegurid on edu saavutamisel tähtsaimad?
Mina näen seda nii, et inimene peab tahtma teha seda, mida ta teeb. Mina olen oma ala fanaatik. Fanatism ongi tegelikult soov oma asja hästi teha.
Milline on suurim tehtud viga?
Midagi väga suurt nagu ei meenugi. Vahel soovin, et ma oleksin 1995. aastal, kui oma firmat hakkasin tegema, rohkem majandamisest teadnud. Siis oleks kõik lihtsam olnud. Mina alustasin hulljulgelt ja filoloogi haridusega.
Millised omadused on aidanud teil probleemidest võitjana välja tulla?
Võib-olla optimism ja töötahe ning see nakatab ka teisi. Ma arvan, et olen suutnud sisendada oma alluvatele samu mõttestandardeid.
Kelle mõju hindate enese kujunemisel suurimaks?
Suuri eeskujusid mul ei ole. Väga palju mõjutas mind see, et Mait Metsamaa kutsus mind Baltic Toursi ? nõukogudeaegsest firmast kaasaegsesse ettevõttesse. Kuigi Mait oli väga vastuoluline isiksus, oli tal fantastiline omadus, mida inimesed, kes teda tundsid, kõik kõrgelt hindasid. Ta usaldas ja tundis inimesi hästi. Ta andis mulle omas sektoris täiesti vabad käed ega sekkunud.
Milline moment on teile oma karjääris kõige eredamalt meelde jäänud?
Võib-olla see, kui korraldasime otselende Dubaisse ja ma olin ühel reisil ise kaasas. Kõrbesafaril, kui me liivaluidetel kõik koos pilti tegime, tundsin küll uhkust, et meie tahe on need 100 eestlast siia toonud.
Kas klientide reisimisharjumused on aastate jooksul muutunud? Kes on üldse Wris Toursi klient?
Eelkõige on kasvanud ostujõud ja nõudlus eksklusiivsete reiside järele. Baltic Toursi aegadel soovisin korraldada reise Taisse, aga tol ajal tundus see nii võimatu, et keegi nõustub maksma reisi eest 10 000 krooni. Praegu müüme neid reise juba neljandat aastat. Eestlane reisib palju, ja just tänu meie pikale ja pimedale talvele. Kuigi meie klient on 30?50aastane.
Mis on teie hind tööjõuturul?
Ma arvan, et kõrge.
Mida ootate tulevikult? Kuhu arvate end olevat jõudnud 10 aasta pärast?
Ma ei kipugi eriti kuhugi. Nagu ma juba ütlesin, pole mul redelit silme ees. Loodan, et firma on kasvanud ja tegutseb edukalt edasi ja mina saaksin võib-olla osa oma tööst kellelegi teisele delegeerida ning tegelda endale südamelähedaste asjadega ? näiteks eksklusiivreiside kokkupanemise ja korraldamisega.
Autor: Edith Kiilmaa
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.