See anekdoot illustreerib hästi 1916. aastal loodud ja maailma suurimaks lennufirmaks kasvanud ettevõtte tuntust ja suurust. Alates tootmisse tulemusi ajast 1968. aastal on eelpool mainitud Boeing 737 lennanud samapalju reisijaid kui elab maailmakeral inimesi.
Nii Boeingu kui ka kaasaegse lennunduse alguseks saab pidada 1903. aastat kui vennad Wrightid tegid Põhja-Carolinas oma esimese lennu ning William Boeing lõpetas Yale?i ülikoolis masinaehituseriala.
Boeingut hakkas lennundus väga huvitavama ja talle tundus, et ta suudab selles vallas nii mõndagi saavutada.
1915. aastal ehitas ta koos mereväe tehniku G.C. Westerveltiga vesilennuki, mille nad vastavalt oma nime initsiaalidele B&W?ks ristisid.
Järgmisel aastal asutas ta Pacific Aero Products Company, mille ta juba 1917. aastal Boeing Airplane Company?ks ümber nimetas.
Samal aastal töötas ettevõttes 28 töötajat, kelle hulgas oli nii piloote, laevade ehitajaid kui õmblejaid. Kui alampalgaks oli 14 senti tunnist siis parimad piloodid teenisid 200-300 dollarit kuus.
Boeingu põhikäive tuleb kolmes divisjonist: reisilennukite, militaarlennukite ja rakettide ning kosmosetööstust.
USA valitsus on läbi riigi kaitseministeeriumi ja NASA Boeingu peamine klient nii lennukite, rakettide ja kosmosetööstuse vallas, kus ettevõtte tootenomenklatuuri kuulub muuhulgas rakettikaitse süsteeme, satelliite ja nende vedamissüsteeme, reaktiivmootoreid.
Kõige suurem osakaal ehk 60 ettevõte 2001. aasta 58,2 mld dollari suurusest käibest (üle triljoni krooni) andis reisilennukute tootmine. Vaatamata terrorirünnakule õnnestus Boeingul möödunud aastal müüa 527 reisilennukit, mis on 38 lennukit enam kui aasta varem. See aga ei tähendanud, et olukord lennutranspordis oleks normaliseerunud. Pärast terrorirünnakut on toimunud lennutranspordis oluline tagasiminek, mille tõttu kavatseb Boeing lisaks 12 000 koondatud töötajale lasta selle aasta keskpaigaks lahti veel 18 000 töötajat. Kokku töötab Boeingus hetkel ligi 200 000 töötajat.
Militaarlennukite ja raketisüsteemide käive andis möödunud aastal 21 kogukäibest ja ei näidanud erilist paranemist.
Samas kasvas tänu raketikaitse, riiklikult salastatud programmide ja satelliitsüsteemide tõttu kosmose- ja kommunikatsioonisüsteemide divisjonide käive eelmisel aastal ligi kolmandiku, andes kogukäibesse juba ligi 18.
Sellele divisjonile kui ka kaitsetööstusele ootab Boeing oma selle aasta prognoosides kosumist. Tsiviillennukite tootmises peaks ees olema aga raksed aastad. 2002. aastal loodetakse müüa 380 ning järgemisel aastal vaid 275-300 tsiviillennukit.
Sellest tulenevalt peaks käive langema sel aastal 54-55 ja järgmine aasta 52 mld dollari tasemeni.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.