Prantsusmaa ja Saksamaa arvates tuleks praegust ettepanekut toetada 40 miljardi euroga kümne uue liikmesriigi põllumajandus- ja regionaalarengut ajavahemikus 2004?2006 veerandi võrra kärpida.
Nii vahendas nädalavahetusel Hispaanias Cacereses toimunud ELi välisministrite mitteametlikult kohtumiselt, kus bloki läbirääkimispositsiooni kava liikmesriikidega esimest korda ministrite tasandil arutusel oli, uudisteagentuur Reuters.
Samas kinnitati kandidaatriikidele, et hoolimata rahamuredest toimub liidu laienemine kokkulepitud ajakavast kinni pidades.
?Meie sõnum kandidaatriikidele on selge, eesmärk on liitumiskõnelused lõpetada 2002. aasta lõpuks,? ütles ELi praeguse eesistujariigi Hispaania rahandusminister Josep Pique.
Euroopa Komisjoni kava järgi saavad uued liikmesriigid alguses vaid neljandiku ELi põllumajandustoetustest, mis aastaks 2006 kasvavad 35 protsendile ja 100-le alles 2013. aastal. Kandidaatmaade arvates on ettepanek diskrimineeriv, rikkamate liikmesriikide, nagu Saksamaa, Holland ja Suurbritannia, arvates aga ikka veel liiga helde ajal, mil EL tahab põllumajanduskulusid kärpida.
Samal seisukohal on hoolimata oma aktiivsest toetusest liidu laienemisele Rootsi.
?Meie jaoks on väga oluline, et laienemine kulgeks kokkulepitud ajakava järgi,? ütles Rootsi välisminister Anna Lindh ajalehele Dagens Nyheter. ?Samas on tähtis, et ei esitataks ettepanekuid, mis raskendaks tulevikus ELi põllumajanduspoliitika reformi või mis laienemiskulud üle mõistuse kõrgeks ajaksid.?
Eelkõige ei soovita maksta otsetoetusi uute liikmete põllumeestele, sest liit ise tahab sellised toetused kaotada. Rootsi seisukoht on, et kui uute liikmesriikide põllumehed eesotsas Poola põllumeestega harjuvad Euroopa Liidust raha vastu võtma, on edaspidi ühise põllumajanduspoliitika (CAP) reformimine veelgi lootusetum.
Samal põhjusel tahab Saksamaa, mis on ELi eelarve suurim rahastaja, enne uute liikmete vastuvõtmist 2004. aastal selgust CAPi edasiste kulude ja reformisuuniste osas. Praeguste liikmete arvates tuleks uute riikide põllumajandust toetada teistmoodi, eraldades abirahad vähem arenenud piirkondade majanduse ülesehitamiseks.
Sama seisukohta väljendas liitumisvolinik Günter Verheugen, kritiseerides Poola poliitikute kitsast keskendumist otsetoetustele. ?Poolas ulatuksid otsetoetuste netomaksed kolme aasta jooksul 1,3 miljardile eurole. Kogu paketi suurus ületab aga 14 miljardit eurot. Kui Poola juht ütleb mulle, et kuna 1,3 miljardit on liiga vähe, ei saa ta 14 miljardit vastu võtta, siis ei ole ta pea minu arvates korras,? ütles Verheugen.
Liikmesriike ärritas seegi, et Komisjoni ettepanekus on vähe ruumi läbirääkimisteks. Nagu ütles ajalehele Helsingin Sanomat Soome väliskaubandusminister Jari Vilén, on ettepaneku kogusumma 40,2 miljardit eurot, samas on rahalist katet ELi eelarves 42,6 miljardit.
Rahulolematud kandidaatriigid eesotsas Visegradi riikidega teatasid läinud nädalal, et plaanivad liitumiskõnelustel oma jõud ühendada, et diskrimineerimist ei tuleks.
Seotud lood
Olles tuntud edukate ettevõtmiste, haridusvaldkonna arendamise ja spordi eestvedajana, on Urmas Sõõrumaa käinud välja mitmeid julgeid ideid, mis seostuvad nii hariduse kui ka tervislike eluviiside edendamisega. Audentese 30. juubeliaasta raames jagas ta Äripäeva saates oma mõtteid haridusest, noorte liikumisharjumustest ning sellest, kuidas tagada tervem ja tugevam ühiskond.