Käibemaksukohustuslasena registreeritud maksumaksja poolt riigieelarvesse tasutavat käibemaksusummat mõjutavad käibemaksuarvestuse kaks poolt:
maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks jaseadusega lubatud ajal ja ulatuses mahaarvatud sisendkäibemaks.
Maksustatavalt käibelt käibemaksu arvestamisel on oluline määratleda deklareeritaval maksustamisperioodil toimunud tehingud, millistelt tuleb käibemaksu arvestada, nende tehingute maksustatav väärtus ja käibemaksumäär, millega seaduse kohaselt vastavat tehingut maksustatakse.
Sisendkäibemaksu mahaarvamise puhul on oluline määratleda soetatud kaupade ja saadud teenuste otstarve, soetatud kaupade ja saadud teenuste olemus seadusega sätestatud muude mahaarvamise piirangute kontekstis (nt ettevõtluses kasutatavate sõiduautode soetamisel on lubatud maha arvata 2/3 sisendkäibemaksust) ning soetatud kaupade ja saadud teenuste ja nende kohta väljastatud arvete kättesaamise aeg (kauba impordi puhul käibemaksu tolliametile tasumine).
Käive loetakse maksustamisperioodil toimunuks, kui sellel maksustamisperioodil on vastava tehingu osas kas kaup ostjale lähetatud või teenus osutatud või raha osaliselt või täielikult makstud või arve väljastatud.
Sisendkäibemaksu on lubatud maha arvata maksustamisperioodil, mil kaup või teenus ning arve kauba või teenuse müüjalt on kätte saadud, või kauba impordi puhul kaup kätte saadud ja käibemaks tasutud.
Igasugune tingimuslik seos soetamisel tasumisele kuulunud sisendkäibemaksu mahaarvamise aja ja vastava soetuse edasimüügi aja või vastavale käibele rakendatava maksumäära vahel puudub.
Seega kui maksumaksja on näiteks jaanuaris saanud hankijalt partii kalakonserve ja ka arve nende konservide eest on jaanuaris kätte saadud, võib sellel arvel näidatud käibemaksu kajastada jaanuarikuu käibedeklaratsiooni lahtris 6 (sisendkäibemaksusumma). Seda sõltumata sellest, kas kauba edasimüük toimub jaanuaris või hiljem. Samuti pole oluline, kas konservid müüakse Eestis ja maksustatakse käibemaksumääraga 18 või lähevad need ekspordiks ja maksustatakse käibemaksumääraga 0.
Üldistatult kuuluvad maksumaksja poolt maksustamisperioodi käibedeklaratsioonis lähteandmetena deklareerimisele:
toimunud käivesellelt arvestatud käibemaksdeklareeritaval maksustamisperioodil seadusega maha arvata lubatud sisendkäibemaksusumma.
Nende andmete alusel leitakse matemaatilise tehte tulemina kas tasumisele kuuluv (käibedeklaratsiooni lahter 9) või enammakstud (lahter 10) käibemaks. Tasumisele kuulub käibemaks siis, kui maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksusumma on suurem samal maksustamisperioodil seadusega maha arvata lubatud sisendkäibemaksust. Enammakse tekib maksumaksjal siis, kui sisendkäibemaksusumma on maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust suurem.
Näiteks kui maksustamisperioodil tekkis maksustatav käive 1 mln krooni kauba eksportimisest, siis kauba eksportimisel on käibemaksumäär 0 ning maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks on 1 mln x 0 = 0 krooni.
Kui samal maksustamisperioodil on seadusega maha arvata lubatud sisendkäibemaksu (millest ükski kroon ei tarvitse tuleneda eksportimisel miljoni maksnud kaupade soetamisest) summa 200 000 krooni, siis registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustatavalt käibelt on 0 krooni, millelt on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks 200 000 krooni (vt KMS § 20 lg 1).
Järelikult on maksumaksjal konkreetsel maksustamisperioodil tekkinud käibemaksu enammakse 200 000 krooni (0?200 000=-200 000), mis kajastatakse käibedeklaratsiooni lahtris 10 ja mille tagasi saamisele on maksukohustuslasel õigus vastavalt KMS §-le 25.
Autor: Signe Künnapuu
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.