Helve Särgava sõnul seisneb kaebajate põhiväide selles, et nad ei teadnud trahvinõudest midagi enne, kui saabus kohtutäituri teade. Ent riigikohus on andnud niisugusele situatsioonile selge lahendi ja sellisel juhul pole midagi vaielda: trahv tuleb ära maksta, sest sõiduki omanikul lasub sõiduki õige kasutamise kohustus.
Linnakohtu esinaine tõdes, et parkimistrahvidele esitatud kaebuste arv püsib suhteliselt stabiilne ning mingit vähenemist pole praegu märgata. Helve Särgava arvas, et kaebuste suur hulk võib olla tingitud inimeste kõrgendatud õiglustundest, aga ka sellest, et kaebuse esitamine on riigilõivuvaba. Nii et juhul kui kaebaja endale advokaati ei palka, ei lähe talle kaebuse esitamine midagi maksma.
Mõned kaebused siiski rahuldatakse. Käesoleva aasta jaanuar pakkus mitu sellist kohtulahendit.
Dmitri Palmov polnud nõus talle määratud parkimistrahviga ja andis asja kohtusse. Mees väitis nimelt, et tema käsutuses olnud kollase vilkuriga auto oli pargitud seoses kaablivõrgu hooldustöödega. Pealegi oli vilkur sisse lülitatud. Tagatippu kasutas autot tema kolleeg samast firmast.
Kohus rahuldaski Palmovi kaebuse, tühistas kontrolöri otsuse ja lõpetas asja menetlemise.
Parkimistrahviga polnud nõus ka Gennadi Aavik. Seda kahel põhjusel: esiteks, ta ei ole kunagi olnud trahvitud auto omanik, ja teiseks, ta oli sel ajal tööl kiirabiarstina. Kohus tuvastaski, et mees oli tõepoolest tööl. Samas jäi aga lahtiseks, kes tol päeval Gennadi lähikondsetest autoga ikkagi sõitis ? kas Helgi või hoopis Marko Aavik, sest kõik kolm olid kantud registreerimistunnistusele kui auto kasutajad. Auto ise kuulus Hansa Liisingule. Nii kohus otsustaski trahvinõude tühistada.
Priit Premet leidis aga, et parkimistrahvi rahaline sissenõue, milles sisaldub ka täituri tasu, pole õige, sest ta pole enda sõnul trahvinõuet näinudki. Premet leidis sedagi, et 1999. aasta juulis, mil trahv määrati, ei saanud keegi tasulise parkimise korra rikkujaid trahvida ja kõik selleaegsed trahvinõuded on tühistatud.
Kohus leidiski, et tasulise parkimise kord kehtestati Tallinna volikogu otsusega alles septembris 1999, linnavalitsuse otsus valveta tasuliste parkimisalade kehtestamiseks jõustus aga veel kuu aega hiljem. Ning kohus tühistaski parkimistrahvi.
Riigikogu liikme Tiit Toomsalu auto oli pargitud otse Riigikogu hoone ees ja temagi leidis ühel päeval kojamehe vahelt trahvikviitungi. Toomsalul oli vajalik parkimisluba olemas, aga seda kontrolör ei näinud. Pealegi seletas parlamendisaadik kohtule, et keegi ei olnud talle selgitanud, nagu peaks riigikantseleist saadud parkimisluba olema nähtavale kohale paigutatud. Ning kohus päästiski riigikogule parkimistrahvi maksmisest.
Eltarc Elektroonika AS, kellele kuuluvat sõidukit trahviti, kinnitas oma esindaja Vladimir Vihljajevi kaudu kohtule, et vaidlusalune Chrysler polnud trahvitegemise päeval Tallinnaski, vaid sellega sõideti Tartusse. Miskipärast nõustus ka liikluskorralduskeskuse esindaja selle põhjendusega ega püüdnudki vastupidist tõestada. Kohus tühistas trahvinõude.
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.